Kas märkad mustrit õpetaja ja lapsevanema koostöös?

 

Mõne vanemaga on vestlused rahulikud ja usalduslikud. On aga ka neid, kellega tekivad ikka ja jälle samad pinged. Üks osapool tunneb, et teda ei kuulata, teine peab end pidevalt õigustama. Mõnikord jääb tunne, nagu oleks järgmine vestlus ette ennustatav. Sageli ei ole põhjus ainult inimese iseloomus või suhtlemisoskustes. Süsteemsest vaatest hakkavad suhtes aja jooksul kujunema mustrid - viisid, kuidas me teineteisele reageerime ja milliseid rolle märkamatult võtame. Mida kauem need korduvad, seda loomulikumad ja paratamatumad need tunduvad.

Kuidas kujunevad suhtemustrid õpetaja ja lapsevanema koostöös?

Mustrid ei teki tavaliselt ühe vestlusega. Need kujunevad aja jooksul läbi korduvate suhtluskogemuste. Kui üks osapool tunneb end korduvalt mittemõistetuna, võib ta hakata rohkem selgitama või kaitsma oma seisukohti. Teine võib seepeale muutuda veelgi nõudlikumaks või kriitilisemaks. Nii kujuneb suhtlemisviis, mis hakkab korduma ka järgmistes kohtumistes. Sageli ei vali kumbki osapool seda teadlikult. Muster kujuneb vastastikuses mõjus ning mõlemad hakkavad sellele märkamatult kaasa aitama.

Koos korduvate mustritega kujunevad suhtes sageli välja ka mitteformaalsed rollid. Keegi hakkab end pidevalt õigustama, teine kontrollima. Üks püüab rahustada, teine süüdistab. Mõni võtab hoopis lahendaja ja lepitaja rolli. Need rollid ei ole halvad ega valed. Sageli aitavad need pingelistes olukordades toime tulla. Probleem tekib siis, kui need muutuvad jäigaks ja hakkavad korduma peaaegu igas kohtumises. Siis hakkab suhe juhtima inimesi rohkem kui inimesed suhet.

Miks hakkavad samad pinged korduma?

Kui suhtlemise muster muutub jäigaks, muutub ka järgmine vestlus etteaimatavaks. Tekivad mõtted nagu jälle läheb samamoodi või temaga on alati nii. Mida kauem üks muster kestab, seda rohkem hakkavad mõlemad osapooled seda ootama. Õpetaja võib minna vestlusele juba mõttega, et teda ei kuulata või ta peab end taas õigustama. Lapsevanem võib samal ajal olla juba ette kindel, et õpetaja ei mõista tema last või hakkab teda kritiseerima. Sageli ei tehta seda teadlikult – need ootused kujunevad varasemate kogemuste põhjal.

Kui me läheme suhtesse juba kindlate ootustega, hakkavad need mõjutama ka meie käitumist. Oleme ettevaatlikumad, kaitsvamad või reageerime kiiremini. Teine inimene omakorda reageerib sellele ning nii saab varasem muster taas kinnitust. Tekib justkui nõiaring, kus mõlemad osapooled aitavad tahtmatult kaasa sellele, et koostöö kulgeb ikka samal viisil ehk siis ei toimi. Selline kogemus võib tekitada lootusetust ja vähendada usku, et koostöö võiks olla teistsugune. Me ei reageeri enam ainult sellele, mis toimub siin ja praegu, vaid ka sellele, mida oleme varasemate kogemuste põhjal õppinud ootama. Nii võib uus vestlus alata juba vana mustri mõjul, enne kui kumbki osapool on jõudnud päriselt teineteist kuulata.

Muutus algab mustri märkamisest 

Süsteemne ja suhtepõhine vaade ei küsi esimesena, kumb eksib või kes peaks muutuma. Pigem kutsub see märkama, milline muster on õpetaja ja lapsevanema vahel kujunenud ning millist rolli kumbki selles täidab. Kui hakkame neid mustreid teadvustama, tekib võimalus teha midagi teisiti. Mõnikord piisab sellest, et üks osapool astub korraks välja oma tavapärasest rollist või reageerib olukorrale uuel viisil. Sageli on just sellest väikesest muutusest võimalik algatada ka suurem muutus kogu suhtes. Kas järgmine vestlus lapsevanemaga on tõesti ette ennustatav või olen ma hakanud märkama hoopis mustrit, mida on võimalik teadlikult muuta?

 Loe lähemalt teemast: "Lapse heaolu toetamine koostöös perega"

Küsi pakkumist koolituse kohta siin

 Grete Kalling

süsteemne ja suhtepõhine lähenemine