Kas õpetajana märkad, kuidas lapse käitumine sind mõjutab?

Hariduses räägime palju sellest, kuidas õpetaja mõjutab last. Sellest, kuidas toetada lapse arengut, arendada sotsiaal-emotsionaalseid oskusi ja kujundada õppimist toetavaid suhteid. Palju vähem on aga juttu sellest, kuidas mõjutab laps õpetajat.

Suhtepõhine vaade aitab näha, et õpetaja ja lapse suhe ei ole ühepoolne. See ei ole olukord, kus üks õpetab ja teine ainult õpib. Iga kohtumine on vastastikune: laps mõjutab õpetajat nagu  ka õpetaja mõjutab last. Lapse käitumine võib meis esile kutsuda rõõmu, uhkust, hoolivust, aga ka ärritust, abitust, pettumust või soovi olukord kiiresti kontrolli alla saada. Need reaktsioonid on inimlikud ja neid kogevad kõik õpetajad. Küsimus ei ole selles, kas lapse käitumine meid mõjutab. Küsimus on hoopis selles, kas me märkame seda mõju. Sest just selles hetkes tekib midagi väga olulist - valiku koht.

Kuidas mõjutab lapse käitumine õpetajat?

Kui laps keeldub koostööst, lööb teist last, vaidleb vastu või ignoreerib kokkuleppeid, ei mõjuta see ainult rühma või klassi. See mõjutab ka õpetajat. Sellistes olukordades reageerib meie närvisüsteem sageli automaatselt. Keha valmistub justkui olukorraga toime tulema: pulss võib kiireneda ja pinge kehas suureneda. Enne, kui jõuame teadlikult mõelda, on meie keha juba reageerinud. Seejärel hakkame märkama, mida me tunneme või mõtleme. Võime kogeda ärritust, abitust, pettumust või hirmu.

Need reaktsioonid ei tähenda, et õpetaja teeb midagi valesti. Need tähendavad, et õpetaja on inimene ja osa sellest suhtest. Iga õpetaja kogeb selliseid hetki – küsimus on selles, mida me nendes hetkedes edasi teeme. Just nende hetkede märkamisest algab võimalus valida, kuidas olukorrale vastata.

Miks on õpetaja eneseteadlikkus oluline?

Kuigi laps ja õpetaja mõjutavad teineteist vastastikku, ei ole nende vastutus suhtes võrdne. Õpetajana ei saa me valida, kuidas laps parasjagu käitub. Küll aga saame üha teadlikumalt valida, kuidas sellele vastame ehk ise käitume. Professionaalsus ei tähenda, et õpetaja ei ärritu. Professionaalsus tähendab, et ta märkab seda hetke, kus automaatse reaktsiooni asemel on võimalik valida oma järgmine samm. Näiteks võib õpetaja märgata, et tahaks lapsele kohe teravalt vastata või häält tõsta. Kui õpetaja aga märkab, mis temas toimub, võib ta valida hoopis hetkeks peatuda, rahustada esmalt iseenda närvisüsteemi ning alles seejärel otsustada, kuidas olukorrale vastata.  Õpetaja professionaalne roll annab talle võimaluse kujundada suhte kulgu teadlikumalt. Just seetõttu on õpetaja eneseteadlikkus üks olulisemaid töövahendeid.    

Kuidas õpetaja valikud mõjutavad last ja nende omavahelist suhet?

See järgmine samm ei mõjuta ainult olukorda siin ja praegu. See mõjutab lapse järgmist reaktsiooni, õpetaja ja lapse vahelist suhet ning seda, milline suhtlemismuster nende vahel aja jooksul kujuneb. Kui õpetaja märkab, mis temas toimub, tekib võimalus valida käitumine, mis toetab last, hoiab suhet, loob paremad tingimused õppimiseks ning aitab ka õpetajal endal säilitada rahu ja kohalolu.

Suhtepõhine vaade aitab mõista, et suhe ei kujune ühe inimese tegevuse tulemusena. See kujuneb pidevas vastastikuses mõjus, kus õpetaja mõjutab last ja laps mõjutab õpetajat. Just seetõttu on õpetaja eneseteadlikkus nii oluline - sest teadlikumad valikud aitavad kujundada teadlikumaid suhteid.

Võib-olla ei ole kõige olulisem küsimus see, kuidas panna laps teisiti käituma. Võib-olla on esimene küsimus hoopis: Kas ma märkan seda hetke, kus lapse käitumine mõjutab mind ja kus minul tekib võimalus valida, kuidas sellele vastan? See valik ei toeta ainult last. See toetab ka õpetajat, nende omavahelist suhet ja õppimist.  Iga teadlikum valik ei mõjuta ainult ühte olukorda - see kujundab suhet, milles järgmised olukorrad hakkavad toimuma.  

Loe lähemalt teemast „Suhted õppimise alusena“.
Küsi pakkumist koolituse kohta siin

 Grete Kalling 

süsteemne ja suhtepõhine lähenemine