Kuidas mõjutavad omavahelised suhted meeskonnas õpetajate heaolu?
Õpetajate, juhtkonna ja tugispetsialistide omavaheline suhtlus kujundab igapäevase emotsionaalse kliima, milles nii lapsed kui täiskasvanud tegutsevad. Haridusasutus ei ole ainult töökoht või õppekeskkond – see on elav suhtesüsteem, kus iga inimene mõjutab meeskonda ning meeskond mõjutab omakorda iga inimest.
Süsteemse lähenemise järgi ei eksisteeri ükski suhe eraldiseisvalt. Iga sõna, reaktsioon ja suhtlusviis mõjutab kogu meeskonna toimimist ning loob kas turvalisust või pingeid. Seetõttu mõjutavad omavahelised suhted otseselt nii õpetajate heaolu, meeskonnatööd kui ka laste turvatunnet ja õppimiskeskkonda.
Meeskonna suhted mõjutavad kogu kooli või lasteaia õhkkonda
Kool või lasteaed toimib nagu elav süsteem, kus iga tegu ja suhtlusviis loob laineid kogu keskkonnas. Toetavad suhted kolleegide vahel suurendavad turvatunnet, koostöövalmidust ja usaldust. Pinged ja ebakindlus täiskasvanute vahel võivad aga hakata väljenduma nii laste käitumises kui ka meeskonna üldises väsimuses ja ülekoormuses.
Sageli ei avaldu probleemid ainult konfliktides, vaid ka vaikimises, eemaldumises või selles, kui olulised vajadused jäävad välja ütlemata. Ka ütlemata sõnad mõjutavad suhete kvaliteeti.
Konfliktid ei tähenda tingimata halba meeskonda. Sageli aitavad need märgata kohti, kuhu on kogunenud pinge, väsimus või rahuldamata vajadused. Selleks, et neist teemadest saaks rääkida, on vaja turvalist suhteruumi.
Turvaline suhteruum ei teki iseenesest
Turvaline suhteruum tähendab keskkonda, kus inimesed saavad väljendada oma mõtteid, vajadusi ja eksimusi ilma hirmu, häbi või tõrjutuse kogemuseta. Selline õhkkond ei teki juhuslikult, vaid vajab teadlikku kujundamist kogu meeskonna poolt.
Kui meeskonnas on võimalik küsida abi, tunnistada eksimusi või anda ausat tagasisidet ilma hirmuta, suureneb ka usaldus ja koostöövalmidus. Turvaline suhtlemiskultuur aitab vähendada sisepingeid ning toetab nii vaimset heaolu kui ka professionaalset arengut.
Oluline küsimus on:
- Kas sinu meeskonnas on turvaline öelda „ma ei tea“?
- Kas abi küsimine tundub lubatud?
- Kas oma vajadusi saab väljendada ilma süütunde või hirmuta?
- Kas tagasisidet saab anda ja vastu võtta turvaliselt?
Need küsimused peegeldavad sageli rohkem organisatsiooni suhtlemiskultuuri kui üksikute inimeste omadusi.
Juhtkonna roll meeskonna suhete kujundamisel
Juhtkond saab olla kogu meeskonna suhtlemiskultuuri ja suhete kvaliteedi oluline suunaja. Turvaline kommunikatsioon, järjepidev tagasiside ja nähtav toetus aitavad luua keskkonna, kus õpetajad tunnevad end väärtustatuna ja hoituna.
Juhtkonna jaoks on oluline olla kontaktis meeskonna vajaduste, pingekohtade ja emotsionaalse kliimaga. See aitab hoida meeskonna toimimist stabiilsena ka muutuste ja suurema koormuse perioodidel.
Kui organisatsioonis kasvavad pinged, usaldamatus või vaikimine, mõjutab see otseselt meeskonnatööd, loovust ja töö kvaliteeti. Seetõttu ei ole suhted meeskonnas kõrvalteema, vaid oluline osa kogu asutuse toimimisest.
Kuidas tugevdada suhteid meeskonnas?
Meeskonnasuhete hoidmine algab sageli väikestest ja igapäevastest tegevustest. Oluline on teadlik kontakt, kuulamine, vajaduste sõnastamine, piiride hoidmine ja selged kokkulepped.
Sageli takerdutakse hoopis kurtmise, oletuste või süüdistamise nõiaringi, kus päris vajadused jäävad märkamata. Sellest välja aitavad tulla:
- regulaarsed arutelud ja refleksioonid;
- ühised kokkulepped;
- turvalised vestlusruumid;
- uudishimu ja teineteise kuulamine;
- tänulikkuse ja märkamise väljendamine.
Ka väikesed hetked võivad mõjutada kogu meeskonna toimimist rohkem, kui esialgu tundub.
Kui inimesed õpivad märkama üksteise vajadusi, piire ja suhtemustreid, väheneb süüdistamine ning suureneb mõistmine ja vastutuse võtmine.
Turvaline suhtlemiskultuur toetab nii täiskasvanuid kui lapsi
Asutuse suhtlemiskultuuri ei muuda üks koolitus ega üks inimene üksi. See on pidev protsess, milles osalevad kõik süsteemi liikmed. Samas piisab sageli sellest, et üks osa süsteemist hakkab toimima teisiti – siis hakkavad muutuma ka suhted tervikus.
Turvaline, koostöine ja austav suhtekultuur toetab nii õpetajate heaolu, laste turvatunnet kui ka koostööd peredega. Kui täiskasvanud kogevad rohkem turvalisust ja toetust, kandub see edasi ka lastele.
Turvaline suhe algab turvalisest suhtlemisest – ja see on õpitav.
Grete Kalling
haridusvaldkonna koolitaja ja süsteemse lähenemise praktik