Kuidas toetada lapse sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arengut?
Lapse sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused ei kujune ainult õpetamise kaudu, vaid eelkõige suhetes ja igapäevastes kogemustes. Oskus oma emotsioone märgata ja reguleerida, teistega arvestada, suhelda ja suhteid luua on oluline alus nii vaimsele tervisele, õppimisele kui ka hilisemale toimetulekule elus.
Need oskused ei teki iseenesest. Need arenevad turvalistes suhetes, läbi eeskuju ja korduvate kogemuste. Lasteaias ja koolis on täiskasvanutel oluline roll sellise keskkonna loomisel, kus laps saab õppida ennast paremini tundma, mõistma ja juhtima.
Turvaline suhteruum toetab lapse arengut
Lapsed õpivad sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi kõige paremini siis, kui nad tunnevad end koos täiskasvanuga turvaliselt. Turvaline suhteruum tähendab keskkonda, kus:
- lapse tundeid võetakse tõsiselt;
- konflikte lahendatakse rahulikult ja austavalt;
- täiskasvanu suudab jääda emotsionaalselt kohale ja ennast reguleerida;
- laps võib eksida ilma hirmu või häbistamiseta.
Kui laps kogeb koosregulatsiooni, õpib tema närvisüsteem tasapisi rahunemist, turvatunnet ja koostööd. Laps ei õpi eneseregulatsiooni üksinda – ta õpib seda suhetes täiskasvanuga, kes suudab esmalt iseennast reguleerida.
Seetõttu mõjutab täiskasvanu emotsionaalne toon otseselt ka lapse käitumist, turvatunnet ja õppimisvõimet.
Mäng ja suhted aitavad lapsel õppida koostööd ja suhtlemist
Lapsed omandavad suhtlemise, koostöö ja probleemilahenduse oskusi eelkõige mängu ja igapäevaste suhete kaudu. Täiskasvanu saab neid oskusi teadlikult toetada:
- pakkudes koostöömänge ja ühiseid tegevusi;
- julgustades last oma mõtteid ja tundeid väljendama;
- aidates lastel keerulisi olukordi sõnastada ja lahendada;
- märgates ning sõnastades hoolivust, koostööd ja õnnestumisi.
Sotsiaalsed oskused arenevad paremini siis, kui last ei sildistata näiteks „kaklejaks“, „häbelikuks“ või „probleemseks“, vaid püütakse mõista tema vajadusi, tundeid ja tugevusi.
Väikesed igapäevased hetked mõjutavad lapse vaimset tervist
Lapse vaimset tervist ei kujunda ainult suured sündmused. Sageli mõjutavad last kõige enam just väikesed ja korduvad kogemused igapäevastes suhetes.
Kui laps kogeb järjepidevust, hoolimist ja emotsionaalset turvalisust, kujuneb temas tasapisi sisemine teadmine, et tema vajadused on olulised ja tema tunded talutavad. Selline turvatunne toetab lapse enesehinnangut, vastupidavust ja võimet tulla toime ka keerulisemate olukordadega.
Sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arendamine ei tähenda ainult konkreetsete tehnikate õpetamist. See tähendab eelkõige suhtlemiskultuuri loomist – viisi, kuidas täiskasvanud lastega räägivad, piire seavad ja suhteid hoiavad.
Täiskasvanu reaktsioonid kujundavad lapse sisemist tunnetust
Iga kord, kui täiskasvanu suudab näha käitumise taga vajadust, aidata lapsel tundeid sõnastada ja pakkuda turvalisi piire, toetab ta lapse emotsionaalset arengut.
Sellistes suhetes kasvab laps, kes julgeb väljendada oma mõtteid ja tundeid, suudab paremini reguleerida oma emotsioone ning astuda turvalisemalt suhetesse teiste inimestega.
Nii kujuneb
lapses tasapisi sisemine teadmine:
„Ma olen väärtuslik ja ma suudan õppida.“
Just see teadmine on sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arengu üks olulisemaid aluseid.
Grete Kalling
süsteemne ja suhtepõhine lähenemine