Kuidas valida terapeuti?
Mõnikord vajab küpsemist otsus, kas minna teraapiasse või mitte. Kui inimene on aga jõudnud otsuseni abi otsida, võib ta seista järgmise küsimuse ees - kuidas valida terapeuti? Sageli küsitakse sotsiaalmeedias soovitusi hea või parima terapeudi leidmiseks. Teinekord jagatakse hoopis kogemusi sellest, kuidas mõni teraapiakogemus ei aidanud või terapeut ei sobinud. Samas on oluline meeles pidada, et „hea“, „parim“ või vastupidi „halb“ terapeut on sageli hinnangud, mis põhinevad inimese isiklikul kogemusel ja tunnetusel. See, mis loob ühele inimesele turvatunde ja toetab muutust, ei pruugi teise inimese jaoks samamoodi mõjuda.
Seetõttu ei ole terapeudi valimine alati lihtne. Sageli ei olegi kõige raskem otsus minna teraapiasse, vaid otsus, kelle poole pöörduda. Kuidas valida terapeut, kelle lähenemine, tööviis ja kontakt võiksid just sinu vajadustega sobida?
Terapeudi taust
Oluline on mõista, et terapeudid võivad oma väljaõppe, töökogemuse ja lähenemise poolest üsna palju erineda. Mõni spetsialist keskendub rohkem praktilistele tööriistadele ja tehnikatele, teine tunnetele, suhetele või inimese varasematele kogemustele.
Seega tuleb kasuks, kui mõelda sellele, millega seoses abi vajatakse. Mõne inimese raskused puudutavad eelkõige paarisuhet või suhteid lastega, teisel on fookuses ärevus, enesehinnang, tugevad tunded või korduvad mustrid suhetes teiste inimestega. Probleemi mõtestamine aitab sageli paremini mõista, milline terapeut või lähenemine võiks kõige rohkem toetada.
Mina pean teraapia puhul on kindlasti oluline vaadata ka seda, milline on spetsialisti väljaõppe ja kogemus. Teraapiatöö eeldab tavaliselt pikemaajalist väljaõpet, supervisiooni ja praktilist kogemust. Nii nagu teiste keerukate oskuste puhul, ei kujune ka siin sügavam arusaamine või töökindlus välja mõne tunni või lühikese koolitusega.
Oluline ei ole ainult meetodi nimi, vaid ka see, millele see lähenemine toetub. Teaduspõhised teraapiasuunad lähtuvad uurimistööst ja kaasaegsest teadmisest inimese psüühika, suhete ja muutusprotsesside kohta. See tähendab, et nende puhul on uuritud ka seda, millistel tingimustel võivad need inimesi päriselt toetada ja muutust luua. Ka mitte teaduspõhine lähenemine võib töötada, aga teaduspõhise puhul on suurem tõenäosus, et see töötab ega tee kahju.
Näiteks minu põhiväljaõpe on süsteemne pereteraapia ning lisaks täiendan end Imago suhteteraapia ja emotsioonikeskse paariteraapia (EFT) suunal. Neid lähenemisi ühendab fookus sellele, mis toimub inimeste vahel – kuidas kujunevad suhtemustrid, konfliktid, eemaldumine, kaitsed ja vajadus läheduse järele.
See tähendab, et kui sinu raskused on seotud paarisuhte, suhtlemise, korduvate konfliktide või läheduse kadumisega, siis on just suhtedünaamika see valdkond, millele olen oma töös rohkem keskendunud. Samuti võib suhtepõhine lähenemine olla toetav peresuhete ja vanemlusega seotud küsimustes – näiteks olukordades, kus suhted lapsega on pingelised, tekivad korduvad konfliktid või lapse käitumine tekitab peres palju pingeid. Suhtepõhine lähenemine võib olla toetav ka siis, kui inimese raskus puudutab küll teda ennast – näiteks ärevust, tugevaid tundeid, enesehinnangut või läbipõlemist –, kuid mõjutab samal ajal ka tema suhteid teiste inimestega.
Süsteemne pereteraapia kuulub teaduspõhiste teraapiasuundade hulka ning ka EFT lähenemise mõju ja tõhusust on uuritud teaduslikes uuringutes. Imago suhteteraapia mõju on uuritud vähem, kuid selle keskne fookus – turvalise kontakti, teadliku suhtlemise ja partnerite vahelise mõistmise loomine - on aidanud paljusid paare üle maailma ning leidnud laialdast kasutust paarisuhte töös juba aastakümneid.
Olen õppinud pereteraapia ja suhete valdkonda juba ligi viis aastat ning täiendan end selles suunas jätkuvalt edasi. Süsteemne pereteraapia, Imago suhteteraapia ja tunnetekeskne paariteraapia (EFT) eeldavad põhjalikku väljaõpet, supervisiooni ja praktilist tööd inimestega, mistõttu kujuneb sügavam arusaamine suhtedünaamikast välja ajapikku kogemuse ja õppimise kaudu.
Terapeutiline suhe
Isegi siis, kui terapeutide väljaõpe ja spetsialiseerumised on sarnased, on nad inimestena alati erinevad. Oluline on meeles pidada, et teraapia ei ole ainult meetod või tehnika – teraapia on ka suhe kliendi ja terapeudi vahel. Tihtilugu on suhe just see, mis ravib ja mille kaudu saadakse uusi kogemusi. Kogemusi, mida siis enda igapäevasesse ellu integreerida. Seetõttu on oluline, et klient tunneks end päriselt kuuldud, mõistetud ja turvaliselt. Et terapeudi ja kliendi vahel tekiks kontakt ja usalduslik suhe, kus on võimalik olla ausalt kohal ka keeruliste tunnete ja kogemustega.
Seetõttu on oluline, et klient tunneks end päriselt kuuldud, mõistetud ja turvaliselt. Et terapeudi ja kliendi vahel tekiks kontakt ja usalduslik suhe, kus on võimalik olla ausalt kohal ka keeruliste tunnete ja kogemustega. Mõnikord võib inimene kohtuda väga hea väljaõppe ja kogemusega terapeudiga, kuid siiski tunda, et kontakt ei teki või end päriselt turvaliselt ei tunta. Samuti võib juhtuda vastupidi – just terapeudi kohalolu, viis kuulata ja suhtesse tulla loob tunde, et selles ruumis on võimalik end avada ja mõistetuna kogeda.
Seetõttu ei sõltu teraapia ainult meetodist või tehnikatest, vaid ka terapeutilisest suhtest. Uuringud näitavad, et usalduslik kontakt terapeudi ja kliendi vahel on üks olulisemaid tegureid, mis toetab muutust ja teraapia tõhusust.
Teraapiasse tulles ei pea inimene kohe teadma, kas just see terapeut või lähenemine on tema jaoks kõige sobivam. Võib juhtuda ka nii, et inimene tunneb mõne aja pärast, et vajab enda kõrvale teistsugust lähenemist või terapeuti – ja ka see on täiesti okei. Samuti ei pea inimesel teraapiasse tulles olema kohe väga selget eesmärki või teadmist sellest, mida täpselt muuta soovitakse. Mõnikord on olemas lihtsalt tunne, et midagi on raske, suhted ei toimi enam samamoodi või inimene ei saa iseendast ja oma tunnetest hästi aru. Sageli aitabki terapeut koos inimesega sõnastada ja mõtestada, mis praegu kõige rohkem tähelepanu vajab ning milline lähenemine võiks teda kõige paremini toetada.
Minust loe rohkem siit.