Lapse ümber on kaks süsteemi - kas need töötavad koos?

Laps veedab suure osa oma päevast kahes kohas – kodus ja haridusasutuses. Sageli räägime neist kahest maailmast eraldi: kodus kasvatatakse, lasteaias või koolis õpetatakse. Lapse jaoks ei ole need aga kaks eraldi maailma. Tema kogeb neid ühe tervikuna.

Laps ei liigu ainult kahe koha vahel. Ta liigub kahe süsteemi vahel. Mõlemal süsteemil on oma reeglid, ootused, suhted ja suhtlemisviisid ning väärtused. Seega on laps see, kes peab kohanema päeva jooksul kahe erineva süsteemi ja nende ootustega. Ja kuigi on tegemist kahe erineva kohaga, siis laps on sama. Tema mured ja rõõmud liiguvad temaga kaasa.

Kodu ja haridusasutus mõjutavad teineteist lapse kaudu

Kui lapsel on kodus keeruline periood, jõuab see sageli ka haridusasutusse. Seetõttu on oluline, et lapsevanemad jagaksid õpetajatega infot, kui lapse elus toimuvad suuremad muutused või ta seisab silmitsi keeruliste olukordadega. Need kogemused võivad väljenduda muutustena lapse käitumises ning õpetajal on last lihtsam mõista ja toetada, kui ta teab nende muutuste tausta. Loomulikult toimib see ka vastupidi: kui laps kogeb koolis või lasteaias pingeid, siis mõjutab see ka sageli kodust elu. Laps ei jäta üht süsteemi ukse taha, kui ta teise siseneb. Need kaks süsteemi ei toimi teineteisest sõltumatult – nad mõjutavad üksteist pidevalt lapse kaudu.

Koostöö loob lapse ümber turvalise suhteruumi

Koostöö kodu ja haridusasutuse vahel ei tähenda pelgalt infovahetust. Selle eesmärk on luua lapse ümber võimalikult ühtne ja turvaline suhteruum, kus täiskasvanud püüavad mõista nii last kui ka üksteist. Kui kodu ja haridusasutus püüavad üksteist mõista ning jagavad sarnast arusaama lapse vajadustest, kogeb laps rohkem järjepidevust ja turvatunnet. Just sellises keskkonnas on lapsel lihtsam õppida, areneda ja keeruliste olukordadega toime tulla.

 Kui täiskasvanud räägivad üksteisest halvasti, peavad võitlust või otsivad süüdlast, jääb laps sageli kahe süsteemi vahele. Kui täiskasvanud suudavad teha koostööd, ei pea laps valima pooli – ta saab lihtsalt olla laps. Kui kodu ja haridusasutus näevad teineteises liitlast, mitte vastaspoolt, muutub turvalisemaks ka lapse maailm. Laps ei vaja enda ümber kahte täiuslikku süsteemi. Ta vajab kahte süsteemi, mis on valmis üksteist kuulama, mõistma ja koostööd tegema.

 Loe lähemalt teemast: "Lapse heaolu toetamine koostöös perega"

Küsi pakkumist koolituse kohta siin

 Grete Kalling 

süsteemne ja suhtepõhine lähenemine