Mida lapse käitumine meile tegelikult räägib?

Lapse käitumine on see, mida me näeme. Selle põhjal teeme sageli järeldusi: laps on trotslik, laisk, tähelepanematu või agressiivne. Tegelikult on käitumine ainult kõige nähtavam osa palju sügavamatest protsessidest. See annab vihjeid selle kohta, mida laps kogeb ning kuidas mõjutavad teda tema tunded, vajadused, suhted ja keskkond. Seega saame küsida – kas lapse käitumine on probleem või info?

Lapse käitumine on nähtav, selle põhjused mitte

Käitumine on sageli esimene asi, mida  me näeme ning seetõttu proovime seda ka esimesena muuta. See on aga harva see, mis tegelikult tähelepanu vajab. Põhjus, miks laps nii käitub jääb sageli varju. Nähtava osa alt ei oska me otsida tundeid, vajadusi ja suhteid.

Iga käitumise all on peidus tunne, mis seda käitumist kujundab. Ja iga tunde all on omakorda peidus vajadused. Täidetud vajadused loovad eelduse, et saaksime kogeda kergeid tundeid nagu näiteks rõõm, uhkus, tänu, lootus ja rahulolu. Aga rahuldamata vajadused võivad avalduda ebamugavates tunnetes nagu näiteks kurbus, hirm, abitus või väsimus. Just tunded, vajadused, suhted ja kogemused kujundavad loo, miks laps teatud viisi käitub. Seega, kui tahame tõesti mõista käitumise tagamaid ja suunata käitumist, siis ei piisa sellest, kui jääme vaid käitumise juurde. Kui reageerime ainult käitumisele, võib tegelik põhjus jääda märkamata. Meil on vaja vaadata sügavamalt – mõista, mis toimub lapsega päriselt.

Käitumine kujuneb ka suhetes

Süsteemsest vaatest ei sünni käitumine ainult lapse sees. Seda mõjutavad ka suhted, keskkond, turvatunne ja varasemad kogemused. Sama laps võib eri õpetajatega käituda täiesti erinevalt. See ei tähenda tingimata, et üks õpetaja teeb midagi õigesti ja teine valesti. Sageli kujuneb iga suhte puhul välja oma vastastikune suhtemuster. Iga suhe on ainulaadne ning kujuneb pidevas vastastikuses mõjus. Ka täiskasvanu reageerimisviis mõjutab lapse turvatunnet ja käitumist ning lapse käitumine omakorda mõjutab täiskasvanu reageerimist. Nii kujunevad suhtemustrid, mis on igas suhtes veidi erinevad.

Lapse käitumise mõistmine muudab reageerimist

Kui hakkame käitumise asemel küsima seda, mida laps kogeb ja vajab, muutub ka see, kuidas me reageerime. Käitumine on see, mida laps teeb. Mõistmine algab siis, kui hakkame huvi tundma selle vastu, miks ta seda teeb.  

Loe lähemalt teemast "Lapse käitumine, areng ja eneseregulatsioon"

Küsi pakkumist koolituse kohta siin

Grete Kalling 
süsteemne ja suhtepõhine lähenemine