Miks meil tekivad pidevad konfliktid suhtes?
Konfliktide esinemine inimsuhetes on tavaline ja vältimatu. Konfliktidega peame elama sünnist surmani ja erimeelsused on vältimatud, sest inimestena olemegi erinevad. On inimesi, kes kardavad konflikte ja on valmis tegema peaaegu ükskõik mida, et neid vältida. Ja on inimesi, kelle puhul tundub, et nad vajavad konflikte ja ei saa nendeta elada. Seda, kuidas me konfliktidesse suhtume ja nendega toime tuleme on mõjutanud meie varasem kogemus.
Tülid on tihti põhjustatud vääriti mõistmistest, valedest tõlgendustest ja eeldustest. Eeldusel, et partner peab teadma, mida tunned, mõtled ja vajad, ilma et sa seda päriselt ütleksid. Või vastupidi – partner teab täpselt, mida kaaslane tunneb, mõtleb ja vajab ning ei pea isegi seda üle küsima. Samuti on mõnikord raske mõista, kuidas partneri valikud võivad olla enda omadest nii erinevad ja seetõttu tunduvad lausa valed. Igal juhul toob konflikt lähedase inimesega kaasa palju tundeid.
Miks see nii raske on?
Konfliktiga kaasnevad tugevad emotsioonid: nende puhul on oma sõnade ja käitumise kontrollimine raske. Ning just sellest tulenevalt on konfliktide tõhus lahendamine keerukas ja esineb (emotsionaalset) haiget tegemist, mida hiljem partnerid kahetseda võivad. Nii nagu erinevad meie vaated, vajadused ja huvid, erinevad ka meie toimetulekumustrid konfliktides. Konflikt on ohukoht, mille puhul ärevus tõuseb ja see ei anna meile enamasti võimalust valida kõige mõistlikumat toimetulekuviisi, vaid lükkab meid tegutsema automaatselt varasemalt õpitud strateegia alusel, mis ei pruugi olla funktsionaalne.
Nii võibki juhtuda, et partnerite arusaam probleemi lahendamisest erineb. Üks partner soovib väljendada oma mõtteid ja tundeid ning teine partner üritab seda vältida. See omakorda paneb esimest partnerit veel rohkem pingutama ja reaktiivsemalt reageerima ja teine tunneb vajadust põgeneda. Mõlemal juhul püütakse leida lahendust ja hakkama saada ärevuse ning ebameeldivate tunnetega, lihtsalt meetod on erinev: üks ründab ja võitleb, teine distantseerub ja põgeneb. On oluline meeles pidada, et ühe osalise käitumine hoiab üleval teise osalise käitumist – ei ole tähtis, kes alustas (selles osas on partneritel tõenäoliselt erinev nägemus), vaid see, kuidas see lõpetada.
Kuidas siis konflikte lahendada?
Selleks, et teist mõista, on vaja teada, mida ta mõtleb või tunneb. Sageli aga ei kuula inimesed üksteist. Sa võid arvata, et sa kuulad, aga kas sa ka kuuled? Inimesed ei kuule, kui räägitakse samal ajal või mõeldakse teist kuulates oma vastulauset välja. Et tekiks ühendus, on vaja õppida päriselt kuulama.
Lisaks sellele, et päriselt kuulata, on vaja õppida ka rääkima – ennast väljendama. Kui jutust kostub vaid süüdistusi, siis on see partneri jaoks kui rünnak ja tal ei jäägi muud üle kui võidelda või põgeneda. Seega on oluline keskenduda iseendale – oma tunnetele ja vajadustele, mitte keskenduda teisele, tema vigadele. Väga lihtne on näha seda, mida teeb teine valesti, aga raske on aru saada, mis on see, mida mina vajan. Kui kontakt enda soovide ja vajadusega on olemas, siis saab edasi liikuda selle väljendamiseni ilma rünnakuta. Asi ei ole alati selles, mida sa ütled, vaid selles, kuidas sa seda ütled. Ning selles, et kui üks räägib, siis teine kuulab tõeliselt.
Turvaline keskkond
Kui mõlemad partnerid on valmis päriselt kuulama ja endast rääkima, saab tekkida turvaline keskkond. Alles siis saab jagada oma mõtteid ja tundeid. Rääkida tähtsatel teemadel ja lahenduseta jäänud probleemidest. Turvalises keskkonnas on ohutu tunda valu, rääkida oma hirmudest ja sellest, mis teeb haiget. Kui kumbki partner ei pea kartma süüdistamist ega häbistamist, on ka motivatsioon probleemide lahendamiseks kõrgem. Turvaline suhe on suhe, kus minul on minu nägemus ja arusaam ja partneri oma võib sellest erineda, kuid me võime sellest olenemata olla ühenduses ja lähedased. Võime olla koos tugevas suhtes ja näha asju erinevalt.
Perenõustaja Grete Kalling