Millal minna paariteraapiasse?

Sageli jõuavad paarid teraapiasse siis, kui on tekkinud tunne, et midagi on jäänud kinni. Vestlused korduvad, kuid ei vii lähemale, arusaamatused kuhjuvad ning tekib pinge, mida on üha raskem ise lahti harutada. Mõnikord väljendub see sagedastes konfliktides, teinekord hoopis vaikuses või emotsionaalses kaugenemises. Võib olla tunne, et te ei kuule enam teineteist või et usaldus on saanud haiget.

Paariteraapiasse võib tulla ka siis, kui ees on mõni muutus või kriis – näiteks lapse sünd, elumuutus või olukord, mis paneb suhte proovile. Samas ei pea ootama hetkeni, kus olukord tundub väljakannatamatu. Sageli on just varasem pöördumine see, mis aitab suhtes toimuvat paremini mõista ja loob võimaluse liikuda tagasi läheduse ja kontakti suunas.

Mida oodata paariteraapiast?

Paariteraapia pakub ruumi, kus on võimalik hetkeks aeg maha võtta ja vaadata koos seda, mis teie suhtes tegelikult toimub. Sageli on see esimene koht, kus mõlemad saavad rääkida nii, et neid päriselt kuulatakse.

Teraapias ei otsita süüdlast, vaid püütakse mõista mustreid, mis teie vahel korduvad. Miks lähevad vestlused teatud suunas, miks tekivad samad pinged ja kuidas olete mõlemad sellesse mustrisse kaasatud. Sellest mõistmisest hakkab sageli kujunema uus viis teineteisega suhestuda – samm-sammult, turvalisemalt ja teadlikumalt.

Mis aitab muutusel toimuda?

Kuigi sageli loodetakse, et muutus tuleb kokkulepetest või lubadustest, sünnib see enamasti hoopis kontaktis. Hetkes, kus tekib rohkem mõistmist ja vähem kaitset.

Muutust toetab valmisolek olla avatud – kuulata ka siis, kui see ei ole lihtne, ning märgata oma osa selles, mis suhtes toimub. See ei tähenda süü võtmist, vaid vastutuse jagamist.

Aja jooksul hakkavad just väikesed muutused igapäevases suhtlemises looma uut kogemust – sellist, kus on rohkem turvalisust, selgust ja võimalust olla teineteisega päriselt kontakti.

Paariteraapia kohta loe edasi siit.

Pereterapeut Grete Kalling