Suhtlemisoskused õpetaja töös: miks algab teadlik suhtlemine suhete mõistmisest?

Teadlik suhtlemine algab suhete mõistmisest

Õpetaja töö ei seisne ainult teadmiste edasiandmises. Suur osa õpetaja tööst toimub suhtlemises – laste, lapsevanemate, kolleegide ja juhtidega. Kui suhtlemine on õpetaja kõige enam kasutatav töövahend, siis mõjutab selle kasutamise oskus otseselt nii suhteid, koostööd kui ka õpetaja enda igapäevast töökogemust. Mida teadlikumalt õpetaja suhtleb, seda lihtsam on luua usaldust, ennetada arusaamatusi ja tulla toime keeruliste olukordadega. Seetõttu ei ole suhtlemisoskused õpetaja jaoks pelgalt „pehmed oskused“, vaid oluline osa tema igapäevasest professionaalsest tööst.

Samas ei alga teadlik suhtlemine ainult suhtlemisoskustest. See algab mõistmisest, mis inimeste vahel tegelikult toimub. Alles siis saab õpetaja valida suhtlemisviisi, mis toetab nii suhet kui ka õppimist.

Miks suhtlemisoskused sageli ei toimi?

Olen oma töös märganud, et õpetajad ja lapsevanemad soovivad siiralt kasutada erinevaid suhtlemisoskusi. Nad proovivad peegeldada, kuulata või kasutada mina-sõnumeid. Sageli aga loobutakse neist üsna kiiresti. Öeldakse, et need tunduvad ebaloomulikud, ei toimi või ei sobi.

Minu kogemus ütleb, et enamasti ei ole probleem oskuses endas. Probleem on selles, et inimesele on antud tööriist, ilma et ta oleks saanud aru, miks see tööriist olemas on, mida see tegelikult aitab saavutada ja millist kogemust see peaks teisele inimesele pakkuma.

Sageli ei ole küsimus selles, et õpetaja ei oskaks peegeldada, kuulata või kasutada mina-sõnumeid. Küsimus on selles, et enne tööriista kasutamist on vaja mõista, mis suhetes tegelikult toimub. Kui õpetaja mõistab, kuidas inimesed üksteist mõjutavad, on lihtsam märgata, mida olukord tegelikult vajab, ning valida sellele sobiv suhtlemisviis. Näiteks küsitakse minult vahel: "Ma peegeldasin lapse tundeid, aga need ei kao ära." Selle küsimuse taga peitub sageli üks oluline arusaamatus. Peegeldamise eesmärk ei ole lapse tunnet ära võtta ega teda võimalikult kiiresti rahustada. Selle eesmärk on luua lapsele kogemus, et tema sisemaailma on märgatud, mõistetud ja hoitud. Just selline kogemus aitab närvisüsteemil tasapisi rahuneda.

Miks ei piisa ainult suhtlemistehnikate õppimisest?

Kui suhtlemisoskust kasutatakse ainult tehnikana, muutub see kergesti mehaaniliseks. Sõnad võivad olla õiged, kuid inimene ei pruugi kogeda, et teda päriselt kuulatakse või mõistetakse. Kui peegeldamisest saab lihtsalt sõnade kordamine, võib tehnika küll olla õige, kuid kogemus jääb loomata. Laps ei vaja ainult seda, et tema sõnu korratakse. Ta vajab kogemust, et keegi püüab päriselt mõista, mida ta tunneb ja kogeb. Alles siis, kui mõistame, miks mingi suhtlemisviis toimib ja millist kogemust see teises inimeses loob, muutub see loomulikuks osaks meie suhtlemisest.

Kui suhtlemisoskused jäävad ainult tehnikateks, võivad need tunduda ebaloomulikud või ajapikku ununeda. Kui aga mõistetakse nende sügavamat eesmärki ja kogetakse ise nende mõju, muutuvad need loomulikuks osaks igapäevasest suhtlemisest. Suhtlemisoskused ei ole ainult õigel hetkel öeldud laused. Need on vahendid, mille abil luuakse suhetes teistsugune kogemus. Selleks on aga vaja esmalt mõista, mis inimeste vahel toimub.

Kuidas muudavad suhtlemisoskused õpetaja töö lihtsamaks?

Esmapilgul võib tunduda, et teadlikum suhtlemine tähendab õpetajale lihtsalt järjekordset lisaülesannet. Tegelikult on vastupidi. Õpetaja suhtleb laste, lapsevanemate ja kolleegidega kogu päeva vältel niikuinii. Küsimus ei ole selles, kas suhelda, vaid selles, kuidas suhelda nii, et see toetaks koostööd ja vähendaks tarbetuid pingeid. Teadlik suhtlemine ei tee keerulisi olukordi olematuks. Küll aga aitab see vähendada arusaamatusi, ennetada konfliktide eskaleerumist ning luua rohkem koostööd. See tähendab sageli vähem korduvaid vaidlusi, vähem vastupanu ja vähem olukordi, kus õpetaja tunneb, et peab kõike üksinda kandma. See omakorda vähendab päeva lõpuks ka emotsionaalset väsimust ja läbipõlemise ohtu.

Süsteemsest ja suhtepõhisest vaatest ei kujunda õpetaja töö kvaliteeti ainult see, kuidas ta suhtleb, vaid ka see, kuidas ta mõistab suhetes toimuvat. Kui õpetaja märkab, kuidas inimesed üksteist mõjutavad ning kuidas kujunevad suhtemustrid, on lihtsam valida suhtlemisviis, mis toetab nii koostööd kui ka lapse arengut. Muutus ühe inimese suhtlemises mõjutada kogu süsteemi. Just seetõttu ei ole suhtlemisoskused õpetaja jaoks ainult viis midagi öelda. Need aitavad kujundada suhteid, mille sees lapse areng ja õppimine toimuvad.

Suhtlemisoskused toetavad õppimist ja koostööd

Õpetaja töö toimub suhetes. Seetõttu ei ole suhtlemisoskused õpetaja jaoks kõrvalteema ega lisapädevus, vaid oluline töövahend.

Teadmine, mida teha, algab mõistmisest, mis tegelikult toimub. Kui õpetaja mõistab, kuidas inimesed üksteist mõjutavad ja kuidas kujunevad suhtemustrid, saab ta teha teadlikumaid suhtlemisvalikuid. Just need valikud aitavad luua turvalist suhteruumi ning toetavad lapse arengut ja õppimist.

 

Loe lähemalt teemast „Suhted õppimise alusena“.
Küsi pakkumist koolituse kohta siin

Grete Kalling

süsteemne ja suhtepõhine lähenemine