Kuidas täiskasvanute omavahelised suhted kujundavad haridusasutuse kultuuri?

Suhteid ja vaimset heaolu toetav organisatsioonikultuur haridusasutuses

Kuigi organisatsioonikultuur kujuneb suuresti täiskasvanute omavahelistes suhetes, ei jää selle mõju ainult täiskasvanute vahele. See, kuidas töötajad omavahel suhtlevad, erimeelsusi lahendavad ning üksteisele tuge pakuvad, mõjutab õpetaja turvatunnet, töövõimet ja valmisolekut olla lapse jaoks kohal. Seetõttu ei tegele suhteid ja sotsiaal-emotsionaalseid pädevusi väärtustav haridusasutus üksnes laste oskuste arendamisega. Tähelepanu pööratakse ka sellele, kuidas täiskasvanud omavahel suhtlevad, tuge küsivad ja pakuvad, eriarvamustega toime tulevad ning tugevate tunnetega olukordades üksteist ja iseennast reguleerivad.

Õpetaja heaolu ei ole ainult individuaalne küsimus

Õpetajate heaolu ei saa käsitleda ainult individuaalse enesehoiu või eneseregulatsiooni küsimusena. Selleks, et õpetaja saaks järjepidevalt toetada lapse sotsiaal-emotsionaalset arengut, vajab ka tema töökeskkonda, kus suhted, suhtlemine ja juhtimine toetavad turvatunnet, koostööd ning regulatsiooni. Suhteid ja vaimset heaolu toetav organisatsioonikultuur ei kujune üksnes sõnastatud väärtustest ja kokkulepetest, vaid sellest, kuidas täiskasvanud neid oma igapäevastes suhetes tegelikult ellu viivad.

Kuidas pinged suhetes liiguvad?

Täiskasvanute omavaheline suhtlemiskultuur mõjutab õpetaja turvatunnet ja eneseregulatsiooni, kuid mõju toimib ka vastupidises suunas. See, kuidas üks õpetaja end tunneb, oma pingeid väljendab ja reguleerib, kujundab omakorda asutuse suhtekultuuri. Süsteemis kanduvad emotsioonid ja reaktsioonid ühelt inimeselt ning suhtetasandilt teisele. Ühe täiskasvanu raske päev võib jääda tema enda kogemuseks, kuid see võib tekitada pingeid ka kolleegides ja jõuda lastega suhtlemisse. Samamoodi võib lapse keeruline päev mõjutada õpetajat, teisi lapsi ning kolleegide vahelist koostööd. Oluline on, kuidas süsteemis neid pingeid märgatakse ja reguleeritakse ning kas ärevuse liikumine suhetes viib suurema reaktiivsuseni või suudetakse seda ühiselt pidurdada ja tasakaalustada.

Abi küsimiseks on vaja turvalist kultuuri

Töötaja heaolu ei kujune ainult sellest, kui hästi ta ise pingega toime tuleb. Seda mõjutab ka see, kas ta tunneb end kolleegide hulgas aktsepteerituna, saab oma tööd mõjutada ning julgeb väljendada oma vajadusi ja raskusi. Abi küsimise oskusest ei pruugi piisata, kui kollektiivi kultuur ei muuda abi küsimist turvaliseks. Seetõttu ei saa vastutust panna ainult õpetajale sõnumiga „küsi vajadusel abi“. Organisatsioon peab kujundama keskkonna, kus abi küsimist ei tõlgendata nõrkuse või ebapädevusena.

Mida tähendavad head ja toetavad kolleegisuhted?

Suhteid ja vaimset heaolu toetavas organisatsioonikultuuris ei tähenda head kolleegisuhted seda, et kõik peavad alati ühel meelel olema või omavahel hästi läbi saama. Pigem tähendab see, et töötajad saavad väljendada oma mõtteid, vajadusi ja eriarvamusi ilma hukkamõistu või kõrvalejäämise kartuseta, küsida abi ilma ebapädevana tundmata ning anda ja vastu võtta lugupidavat tagasisidet. Tekkinud pingeid ei vaikita maha ega muudeta kellegi isiklikuks probleemiks, vaid neid püütakse mõista ja lahendada koostöös. Sellises kultuuris kogeb töötaja, et ta kuulub meeskonda, tema panust märgatakse ning ta ei pea tööga kaasnevat emotsionaalset koormust üksi kandma.

Täiskasvanute sotsiaal-emotsionaalne pädevus avaldub suhetes

Täiskasvanu sotsiaal-emotsionaalne pädevus ei väljendu üksnes selles, kuidas ta juhib iseenda tundeid. See avaldub ka selles, kuidas ta kuulab kolleegi, väljendab eriarvamust, annab tagasisidet, küsib abi, parandab suhtes tekkinud kahjustusi ning suudab taluda erinevusi. Seetõttu ei saa õpetajate vaimse heaolu toetamine piirduda eneseregulatsiooni- ja enesehoiuvõtete õpetamisega. Tähelepanu vajavad ka kolleegide vahelised suhted, abi küsimise võimalikkus, tagasiside- ja konfliktikultuur ning viis, kuidas meeskond pingeid ühiselt kannab ja reguleerib.

Täiskasvanute vaheline suhtlemine ei jää puhkeruumi ega koosolekulaua taha. See mõjutab seda, kui turvaliselt, paindlikult ja kohalolevalt suudavad õpetajad suhelda nii üksteise kui ka lastega.

 

Loe lähemalt teemal "Koostöö ja suhted haridusvaldkonnas"
Küsi pakkumist koolituse kohta siin