Süsteemne ja suhtepõhine lähenemine hariduses: kuidas mõista lapse käitumist ja õpetaja mõju?

„Laps ei kuula õpetajat.“

See võib olla see, mida me näeme, kuid süsteemses vaates on see alles sündmuse kirjeldus, mitte selgitus sellele, miks olukord tekkis. See on alguspunkt, mida hakkame uurima, mitte vastus.

Kui keskendume ainult nähtavale käitumisele, võime hakata otsima lahendust liiga kitsast kohast. Esimene pähe tulev lahendus ei pruugi kokku minna sellega, mis olukorda tegelikult mõjutab või ülal hoiab. Seetõttu võib lahendus mitte töötada või toimida vaid lühiajaliselt. Ühe käitumise taga võib olla mitu erinevat põhjust ning üks ja sama põhjus võib väljenduda väga erineva käitumisena. Just seetõttu vajame süsteemset vaadet ja sügavamat uurimist, mitte ainult kiiret lahendust nähtavale probleemile.

Süsteemne vaade aitab vaadata käitumisest sügavamale

Me näeme esmalt sündmust – ühte olukorda, mis on toimunud. See, kas ja kui palju suudame sealt edasi liikuda, sõltub juba sellest, kuidas me olukorda kirjeldame. Kas paneme inimesele sildi või hinnangu – ta on laisk, trotslik, manipuleeriv, kasvatamatu – või püüame kirjeldada seda, mis tegelikult juhtus? Silt kipub olema justkui lõpp: ta ongi selline. Käitumise kirjeldamine avab aga järgmise ukse ja võimaldab edasi uurida. Käitumise ümber on alati mingi muster ja kontekst. Millal see juhtub ja millal mitte? Mis toimub enne ja pärast? Kuidas teised reageerivad? Millist rolli mängib keskkond?

Kui uurime mustrit ja konteksti uudishimuga, hakkame märkama vastastikmõju. Kuidas olukorras olevad inimesed üksteist mõjutavad? Mida teeb üks, kuidas reageerib teine ja kuidas esimene sellele omakorda vastab? Milline „tants“ sellest aja jooksul kujuneb? Selle vastastikmõju taga on omakorda inimeste mentaalsed mudelid ehk tähendused, uskumused, varasemad kogemused, tõlgendused ja eeldused, mille kaudu olukorda mõtestatakse.

Nendest kihtidest läbiminek vajab aega ja ressurssi, kuid aitab jõuda sügavamale ning loob võimaluse päriselt midagi muuta. Süsteemne vaade ei küsi ainult, miks laps nii käitub, vaid kuidas selline olukord selles kontekstis ja nendes suhetes kujuneb ning püsima jääb.

Õpetaja ei ole süsteemi neutraalne vaatleja

Kui oleme jõudnud vastastikmõju ja mentaalsete mudelite tasandile, ei saa õpetajat analüüsist välja jätta. Õpetaja mõjutab last ning lapse käitumine mõjutab õpetajat. See ei tähenda õpetaja süüdistamist ega seda, et õpetaja vastutab lapse käitumise eest. Küsimus on hoopis: „Milline osa sellest olukorrast on minu mõjuväljas?“ Süsteemne vaade ei muuda õpetajat süüdlaseks, vaid aitab tal märgata enda mõju. Ja selles peitub oluline võimalus muutuseks - teist inimest ei saa me lihtsalt muuta, küll aga saame muuta enda tegutsemist ning vaadata, kuidas see mõjutab kogu vastastikmõju. Seetõttu näen süsteemset vaadet ühe olulise tööriistana õpetajale. Ka keerulises olukorras aitab see leida midagi, mida saab oma positsioonilt teha teisiti, ning seejärel märgata, mida see olukorras muudab. Just siin muutub õpetaja eneseteadlikkus professionaalseks töövahendiks.

Õpetaja eneseteadlikkus on professionaalne töövahend

Süsteemse ja suhtepõhise õpetaja professionaalsus ei tähenda eksimatust ega seda, et igas olukorras on kohe olemas õige vastus. See tähendab valmisolekut märgata iseennast, oma mõju ja oma osa selles, mis suhtes ja olukorras toimub. Eneseteadlikkus loob võimaluse mitte ainult olukorrale reageerida, vaid märgata oma reaktsiooni ning teha teadlikum valik, kuidas edasi tegutseda.

Selleks võib endalt küsida: Mida ma selles olukorras mõtlen ja kuidas ma seda tõlgendan? Mis minuga selles suhtes toimub? Kuidas minu tegevus mõjutab teist ja kuidas tema reaktsioon omakorda mõjutab mind? Mida ma sellesse olukorda ise kaasa toon? Mis kuulub minu vastutusse ja mis mitte?

Refleksioon aitab liikuda automaatsest reaktsioonist teadliku valikuni

Erinevad lapsed, lapsevanemad, kolleegid ja olukorrad tekitavad meis erinevaid tundeid – sealhulgas raskeid ja ebamugavaid. Ka õpetaja on inimene. Küsimus ei ole selles, kas tunded, mõtted ja tõlgendused tekivad, vaid selles, kas me suudame neid märgata või tegutseme nende ajel automaatselt. Eesmärk ei ole tundeid alla suruda ega teha head nägu olukorras, kus tegelikult on probleem. Vastupidi – oluline on mõista, mis minuga toimub. See aitab enda tunnet paremini reguleerida ning loob võimaluse valida, kuidas ma tahan olukorras tegutseda.

olukord → minu tõlgendus → minu tunne/reaktsioon → minu tegevus → lapse reaktsioon → vastastikmõju

Näiteks:

„Ta jälle provotseerib mind.“ → ärritus → suurem kontroll → lapse vastupanu suureneb.

Või:

„Märkan, et tema käitumine tekitab minus ärritust ja soovi kiiresti kontroll taastada. Mis siin tegelikult toimub?“ → tekib võimalus valida teistsugune reaktsioon.

Just see väike ruum automaatse reaktsiooni ja teadliku tegutsemise vahel võib hakata muutma kogu vastastikmõju.

Süsteemne ja suhtepõhine lähenemine muudab küsimust

Me ei pea küsima ainult: „Mis selle lapsega toimub?“ Ja leppima vastusega: „ta ongi selline“; „vaata, milline ta pere on“ või „tal on ju see diagnoos“. Saame küsida hoopis: „Mis selles olukorras toimub?“; „Milline muster siin kordub?“; „Mis toimub meie vahel?“; „Kuidas mina seda olukorda mõtestan?“; „Mida saan mina oma positsioonilt muuta?“ Need küsimused avavad juba palju rohkem võimalusi muutuseks.

Süsteemne ja suhtepõhine lähenemine ei ole õpetajale veel üks lisakohustus. Vastupidi – see võib õpetaja tööd toetada, sest aitab paremini eristada, mis on minu mõjuväljas ja mis mitte. Kõike ei pea enda kanda võtma ega iga keerulist käitumist suurema kontrolli ja pingutusega lahendama. Kui õpetaja mõistab paremini konteksti, vastastikmõju ja enda reaktsioone, on tal lihtsam valida, kuhu oma energiat suunata. Väheneda võib ka keeruliste olukordade isiklikult võtmine ja nendega kaasnev emotsionaalne koormus. Samal ajal saab laps enda kõrvale täiskasvanu, kes suudab paremini säilitada rahuliku ja selge positsiooni.

Nii ei ole süsteemne ja suhtepõhine lähenemine ainult viis laste paremaks mõistmiseks. See on ka võimalus hoida õpetaja, lapse ja laiemalt kogu hariduskeskkonna vaimset heaolu.

 

Loe lähemalt teemast „Suhted õppimise alusena“.
Küsi pakkumist koolituse kohta siin

Grete Kalling
süsteemne ja suhtepõhine lähenemine