Kui vanemad lähevad lahku: kuidas toetada last ja teha koostööd pärast lahkuminekut?

Paarisuhte lõpp ei tähenda, et vanemlus lõpeb. Kui peres on lapsed, tuleb pärast lahkuminekut õppida toimima uuel viisil. Küsimusi võib olla palju: kuidas rääkida lapsega lahkuminekust, mida laps sel ajal vajab ning kas või kuidas saab pereteraapia aidata vanematel kujundada toimiva koostöösuhte.

Vanemate jaoks võib lahkuminek tunduda lõpuna. Lapse jaoks on see aga alles uue eluetapi algus. Tema ei lahuta - lahutavad vanemad. See ei ole tema valik ega soov. Pere vaates ei tähenda lahkuminek lõppu, vaid muutust. Paarisuhe lõpeb, kuid vanemlus jääb. Algab uus eluetapp, kus tuleb õppida tegema koostööd lapse nimel, elades küll eraldi, kuid jäädes ühiselt vastutama tema heaolu eest.

Kuidas lapsele lahkuminekust rääkida?

Vanemad tahavad sageli last kaitsta ning seetõttu tundub mõnikord parem lahkuminekust mitte rääkida. Tegelikult saavad lapsed enamasti aru, et midagi on muutunud. Nad märkavad vaikust, pingeid, pilke ja muutunud meeleolu. Sellest mitte rääkimine ei kaitse last. Vastupidi – lapsed hakkavad ise oma lugu kokku panema ning teevad järeldusi nii vanemate kui ka iseenda kohta. Lapsed vajavad lahkumineku kohta lugu, mida nad mõistavad ja millega nad suudavad edasi elada.

Seetõttu tuleb lapsega rääkida ning teha seda tema vanust ja arengutaset arvestades. Enne vestlust tasub vanematel kokku leppida, mida ja kuidas lapsele rääkida. See vestlus jääb lapsele sageli pikaks ajaks meelde.

Rääkige tõtt. Mõnikord võib tõde olla lihtsustatud, kuid see peab olema aus. Pole mõtet öelda, et lapse jaoks ei muutu midagi, sest tegelikult muutub palju. Sama oluline on rääkida sellest, mis jääb samaks. Kui vähegi võimalik, võiksid vestluses osaleda mõlemad vanemad. Väldi teise vanema süüdistamist või halvustamist. Selleks hetkeks tasub oma valu korraks kõrvale panna ja keskenduda sellele, mida laps vajab. Laps ei vaja vanemaid, kes teineteist süüdistavad – ta vajab vanemaid, kes aitavad tal muutusi mõista ja nendega kohaneda. Anna lapsele võimalikult konkreetset infot. Kus ta elama hakkab? Millal kohtub ta teise vanemaga? Mis jääb samaks? Laps vajab eakohaseid, ausaid ja rahulikke selgitusi. Selgus vähendab ebakindlust.

Iga laps reageerib omal viisil. Mõni laps puhkeb nutma, teisel on mitmeid küsimusi ning kolmas võib vaikides minema kõndida. Lapsed vajavad muutusega kohanemiseks aega ja tuge. Just seetõttu tasub olukorrast teavitada teisi lapse jaoks olulisi täiskasvanuid – näiteks õpetajat, lasteaiaõpetajat või treenerit, siis oskavad nad last vajadusel märgata ja toetada. Ja mis kõige olulisem - see vestlus ei ole lõpp. See on alles algus. Laps vajab võimalust tulla selle teema juurde tagasi ka nädalate, kuude ja mõnikord aastate pärast.

Mida vajab laps, kui vanemad lähevad lahku?

Turvaline side mõlema vanemaga

Kõige rohkem vajab laps lahkumineku ajal turvalist sidet mõlema vanemaga. Kui pere on kriisis, on just turvatunne see, mida laps kõige enam vajab. Tema senine maailm on muutunud ning peas on palju küsimusi, millele ta veel vastuseid ei tea. Turvaline side vanemaga aitab lapsel toime tulla ebakindluse, kurbuse ja muutustega. Kui laps kogeb, et tema tunded on märgatud, temaga ollakse kontaktis ning ta ei pea kaotama kumbagi vanemat, kujuneb muutuste keskel uus turvatunne, millele toetuda. Kuigi pere vorm on muutunud, ei pea laps kaotama oma kohta peres ega oma vanemaid. Nüüd on tal kaks kodu ja kaks suhet, mida tuleb teadlikult hoida. Kui koos elades jagasid vanemad vastutust lapsega suhte hoidmise eest, siis pärast lahkuminekut vastutab kumbki vanem selle eest oma kodus ise.

Lapse turvatunnet ei loo ainult ema ja isa. Ka vanavanemad, tädid, onud ja teised olulised inimesed annavad lapsele kuuluvustunde ning stabiilsuse. Kui lahkumineku järel katkeb kontakt mõne olulise inimesega, võib see olla lapse jaoks veel üks valus kaotus ajal, mil ta vajab kuuluvust rohkem kui kunagi varem.

Vanem, kes hoolitseb ka iseenda eest

Lahkuminekuga kaasneb peaaegu alati lein ja palju erinevaid tundeid. Selleks, et toetada last, tuleb esmalt hoolitseda ka iseenda eest. Mõtle, kes toetab sind. Selleks võib olla usaldusväärne sõber, pereliige, tugigrupp või terapeut. Oma tunnete jagamine ja abi vastuvõtmine ei ole nõrkuse märk, vaid aitab vähendada emotsionaalset koormust. Nii ei pea laps kandma vanema valu ega täitma lohutaja rolli ning vanemal on rohkem jõudu toetada last tema tunnetes.

Koostööd tegevad vanemad

Laps ei vaja, et vanemad jääksid paariks. Ta vajab vanemaid, kes suudavad teha koostööd ka siis, kui paarisuhe on lõppenud. Ükski laps ei taha olla vanemate vahel ega valida pooli. Kui vanemad teineteist ründavad, halvustavad või kasutavad last oma konfliktides, kaotab laps vabaduse lihtsalt olla laps. Koostöö ei tähenda, et vanemad peavad olema sõbrad või kõiges ühel meelel. See tähendab, et lapsega seotud küsimustes tegutsetakse ühise eesmärgi nimel – toetada lapse heaolu. See võib tähendada rahulikku infovahetust, kokkulepetest kinnipidamist, teineteise vanemliku rolli austamist ning seda, et last ei asetata konfliktide, sõnumite ega lojaalsusvalikute keskele.

Turvaline elu kahes kodus

Laps ei vaja kahte täpselt ühesugust kodu. Ta vajab kahte kodu, mille vahel on piisavalt järjepidevust, selgeid piire ja vastastikust austust. Kui pere muutub ning ellu tulevad uued partnerid või kujuneb kärgpere, aitab last kõige enam see, et ta ei pea kohanema vastandlike ootustega ega kandma täiskasvanute omavahelisi pingeid. Nii saab ta keskenduda sellele, mis on tema jaoks kõige olulisem – olla laps, mitte kahe maailma vahel tasakaalu hoidja.

Luba tunda kõiki tundeid

Lahkuminek puudutab last alati. Mõni laps muutub kurvaks, teine vihaseks, kolmas vaikseks. Kõik need tunded on lubatud. Laps ei vaja, et tema tundeid kiiresti ära võetaks või parandataks. Ta vajab teadmist, et kõik tema tunded on vastuvõetavad ning nende jaoks on ruumi. Ta ei pea olema tugev, rõõmus ega peitma oma tundeid selle järgi, kumma vanema juures ta parasjagu on. Kui vanem aitab lapse tundeid märgata, sõnastada ja vastu võtta, õpib laps, et ka keeruliste tunnetega on võimalik toime tulla.

Kuidas saab pereteraapia aidata?  

Lapsevanemate viis lahku minna ja lahutusega toime tulla mõjutab otseselt lapse elu. Lahkuminek tähendab muutust kogu perele ning uue tasakaalu leidmine ei pruugi alati olla lihtne. Mõnikord jäävad vanemad kinni korduvatesse konfliktidesse, suhtlemine muutub keeruliseks või on raske näha, kuidas toimuv last mõjutab. Pereteraapia aitab vaadata olukorda tervikuna – mitte otsida süüdlast, vaid mõista kujunenud mustreid ja leida uusi viise, kuidas toetada nii last kui ka vanemate koostööd. Eesmärk ei ole taastada lõppenud paarisuhet, vaid aidata kujundada selline vanemlussuhe, mis loob lapse jaoks võimalikult turvalise kasvukeskkonna. Kui tunned, et selle uue tasakaalu leidmine on teie pere jaoks keeruline, võib kõrvalpilk ja professionaalne tugi aidata muutuste keskel edasi liikuda. Pakun pereteraapiat Tartus peredele, kes soovivad mõista oma suhteid, toetada oma last ning leida toimivaid viise koostööks ka pärast lahkuminekut. Kui muutustega toimetulek on keeruline eelkõige ühele vanemale, võib abi olla ka individuaalteraapiast.

Loe pereteraapia kohta lisaks siit
Loe individuaalteraapia kohta lisaks siit
Tunnetega toimetuleku kohta loe lisaks siit
Broneeri aeg pereteraapiasse siit