Kui üks partner soovib rohkem füüsilist lähedust kui teine

Paarisuhtes võib tulla ette, et üks partner tahaks sagedamini kallistada, kaisus olla või seksida. Teisele partnerile piisab vähesemast või vajab ta mõnel ajal rohkem omaette olemist. Partneritel ei lange soov füüsilise läheduse järele alati kokku. Olgu selleks siis kallistamine, kaisus olemine või näiteks seks. Raskeks võib minna siis, kui kumbki partner hakkab teise käitumisest tegema järeldusi enda või suhte kohta.

„Miks ta mind enam ei puuduta? Kas ta üldse tahab minuga lähedane olla?“ võib mõelda üks. Teine võib küsida: „Kas ma võin lihtsalt kaisus olla ilma, et see viiks seksini? Kas ma võin praegu öelda ei, ilma et ta haiget saaks?“

Kuidas füüsilisest lähedusest saab pingeline teema?

Üks partner võib otsida puudutuse kaudu kontakti ja kinnitust, et ta on oluline ja teda armastatakse. Teine võib tunda, et temalt oodatakse lähedust hetkel, mil ta seda ise ei soovi ning tõmbub seetõttu eemale. Esimene kogeb eemaldumist tõrjumisena ja püüab veel enam läheneda. Teine hakkab hoiduma isegi väikesest hellusavaldusest, sest kardab, et see tekitab ootuse millekski enamaks. Nii loovad mõlemad partnerit mustrit, mida nad ei soovi. Selle mustri sees võivad mõlemad end üksildasena tunda. Nii võib juhtuda, et mõlemad igatsevad lähedust, kuid nende katsed olukorraga toime tulla viivad neid teineteisest kaugemale. Mõnel juhul on seda mustrit võimalik märgata just seksiga seonduvalt, teisel juhul juba siis, kui üks sirutab käe, et teist kallistada.

Emotsionaalne ja füüsiline lähedus mõjutavad teineteist. Kui oma soovidest ja piiridest ei saa turvaliselt rääkida, võib see mõjutada ka seksuaalsuse soovi. Kui partnerid õpivad teineteise kogemust paremini mõistma ja nende vahel on vähem pinget, võib tekkida rohkem ruumi ka füüsilisele lähedusele. Mõne paari jaoks on emotsionaalne lähedus füüsilise läheduse muutumisel oluline.  See ei pruugi lahendada kõiki seksuaalsusega seotud raskusi, kuid võib olla muutuse oluline osa. Alati on vaja vaadata, mis veel  seksuaalelu mõjutab.

Mida see erinevus kummagi jaoks tähendab?

Paariteraapias ei ole vaja jõuda selleni, et mõlemad sooviksid puudutust või seksi sama sageli. Esmalt tasub uurida, mis juhtub nende vahel siis, kui üks läheneb ja teine ei soovi samal hetkel vastata. Mida ma tunnen, kui partner mu puudutust ei soovi? Mida mina kogen, kui ta tahab rohkem lähedust kui mina? Kas ma kuulen tema soovis kutset või tajun selles survet? Mida minu eemaldumine tema jaoks tähendab?

Sellest rääkides on oluline püsida ühenduses nii iseenda kui ka partneriga. Ma saan märgata oma igatsust, ebakindlust või vajadust omaette olla ning seda väljendada. Samal ajal saan kuulata, mida teine kogeb. Eesmärk ei ole leida viis, kuidas teine lõpuks minu sooviga nõustuks, vaid temast päriselt aru saada.

Erinevad soovid võivad alles jääda. Muutuda saab see, kas neist on võimalik rääkida nii, et ühe inimese soov ja teise piir on mõlemad suhtes lubatud. Siis ei pea puudutus olema katse midagi saavutada ega keeldumine tõend armastuse puudumisest. Füüsilise läheduse soovi võivad mõjutada ka väsimus, tervis, valu ja paljud muud asjaolud. Neidki tuleb arvesse võtta. Suhte kohta tasub samal ajal aga küsida: mis toimub meie vahel siis, kui meie soovid ei lange kokku?

Olen Grete Kalling ning pakun Tartus paariteraapiat. Aitan paaridel mõista korduvaid mustreid, rääkida ka keerulistest teemadest ja kuulda, mida kumbki suhtes vajab. Kui füüsilisest lähedusest on saanud teie vahel pingeline teema, saame teraapias uurida, mida kumbki kogeb ja kuidas sellest teineteisega rääkida.

Uuri lähemalt, millal on aeg minna paariteraapiasse.
Loe lähemalt paariteraapia kohta.