Kuidas lapsepõlv kujundab uskumusi, mis juhivad meie elu?

Vahest satume elu jooksul ikka ja jälle sarnastesse olukordadesse. On selleks siis hoolitsemine teiste eest rohkem kui enda eest, hirm valmistada teistele pettumust või tunne, et alati peab tubli olema. Sageli ei ole need juhuslikud iseloomujooned. Need võivad olla uskumused, mis kujunesid juba lapsepõlves ning aitavad tänaseni maailma, teisi inimesi ja iseennast mõtestada. Paljud meist ei teadvusta, et lapsepõlves kujunenud uskumused võivad mõjutada meie suhteid, enesehinnangut, valikuid ja heaolu ka täiskasvanueas.

Uskumused on lood, mida hakkame enda, teiste ja maailma kohta uskuma. Need lood saavad sageli alguse lapsepõlves ning mõjutavad meie mõtteid, tundeid ja käitumist ka täiskasvanuna. Need võivad panna meid tegutsema kindlal viisil või hoopis takistada tegemast ja ütlemast seda, mida tegelikult sooviksime. Sellised uskumused võivad kõlada näiteks nii: teiste peale loota ei saa, pean ise hakkama saama, abi küsimine on nõrkus, konflikt on ohtlik või minu tunded ei ole olulised.

Kuidas kujunevad uskumused lapsepõlves?

Laps õpib seda, kuidas suhetes toimida, eelkõige suhteid kogedes. Ta jälgib, kuidas inimesed tema ümber omavahel suhtlevad, kuidas suheldakse temaga ning teeb selle põhjal järeldusi selle kohta, mis on turvaline, mis lubatud ja milline peab olema tema ise. Laps ei õpi ainult sellest, mida talle öeldakse. Ta õpib ka sellest, mida ta kogeb, märkab ja mille järgi peab kohanema. Oluline on mõista, et need uskumused ei ole tekkinud juhuslikult. Kunagi olid need vajalikud. Need aitasid lapsel kohaneda, toime tulla ja vahel isegi emotsionaalselt ellu jääda. Näiteks võis laps kasvada kodus, kus oli palju konflikte. Ta õppis, et kõige turvalisem on vaikida, oma vajadused kõrvale jätta ja konflikte vältida. Lapsepõlves võis see olla väga tark viis keerulises keskkonnas toime tulla.

Täiskasvanuna võivad aga suhted ja olukorrad olla hoopis teistsugused, kuid kunagine toimetulekuviis jääb alles. Nii võivad tekkida raskused piiride seadmisel, oma tunnete väljendamisel või abi küsimisel. See võib omakorda mõjutada paarisuhet, vanemlust, tööd või üldist rahulolu eluga. Kui inimene ei ole veel jõudnud uurida lugu oma käitumismustrite taga, on tal keeruline mõista, miks ta ikka ja jälle samamoodi reageerib.

Kas uskumusi on võimalik muuta?

Seetõttu ei piisa muutuseks ainult otsusest, et "homsest teen teisiti". Meid juhtivad uskumused muutuvad siis, kui hakkame märkama, kust need pärinevad, kuidas need meie tänast elu mõjutavad ning kas need toetavad meid endiselt või on aeg õppida midagi uut.

Individuaalteraapia pakub turvalise ruumi, kus neid uskumusi ja kujunenud suhtemustreid saab rahulikult uurida. Sageli ei vaja inimene rohkem pingutamist, vaid paremat arusaamist iseendast. Kui mõistame, kuidas meie minevik on kujundanud tänaseid valikuid, tekib võimalus teha teadlikumaid otsuseid ning luua suurem kooskõla oma vajaduste, väärtuste ja eluviisiga. Kui tunned, et soovid selles protsessis tuge, oled oodatud individuaalteraapiasse Tartus.

Individuaalteraapia kohta loe siit
Aeg individuaalteraapiasse broneeri siit
Loe lisaks: Miks ma ei tunne end hästi, kuigi kõik on justkui korras?