Miks ma ei tunne end hästi, kuigi kõik on justkui korras?

Enesekindlus ja sisemine rahu saavad alguse suhtest iseendaga

Sisemine rahu, enesekindlus ja eluga rahulolu võivad tunduda eesmärkidena, mille poole püüelda. Kui vaadata neid aga suhte kontekstis – eelkõige suhtena iseendaga –, võivad need olla hoopis tagajärg. Need hakkavad kujunema siis, kui inimene tunneb iseennast ja elab kooskõlas sellega, mis on talle oluline.Enesekindlus ei teki ainult sellest, et püüame endasse rohkem uskuda. Seda toetab kogemus, et võin iseennast usaldada: märkan oma vajadusi, võtan oma tundeid tõsiselt ning teen valikuid, mis ei lähe pidevalt vastuollu minu väärtustega.

Rahulolematus võib tekkida vastuolust iseendaga

Kui inimene eirab pikemat aega oma vajadusi, väldib tundeid või elab vastuolus oma väärtustega, tekib sisemine konflikt. Ühel pool on see, mida ta tegelikult tunneb ja vajab, ning teisel pool see, kuidas ta igapäevaselt elab. Väliselt võib kõik näida korras, kuid sisemiselt kasvavad rahulolematus, tühjus või tunne, et elan justkui kellegi teise elu. Ka suhe iseendaga kujuneb suhetes. Sageli õpime juba varakult, millised meie tunded, vajadused ja omadused on teiste jaoks vastuvõetavad ning milliseid tuleks varjata. Teiste ootustega kohanemine võib olla olnud vajalik viis kuuluvuse, heakskiidu või turvatunde säilitamiseks.

Kuidas kaob kontakt iseenda vajaduste ja tunnetega?

Kontakt iseendaga võib hakata kaduma juba lapsepõlves. Laps õpib suhetes, millised tema tunded, vajadused ja omadused on teiste jaoks vastuvõetavad ning milliseid on turvalisem varjata. Teiste ootustega kohanemine võib olla vajalik viis säilitada lähedust, kuuluvust ja heakskiitu. Nii võib inimene õppida olema väga heas kontaktis teistega, kuid kaotada järk-järgult kontakti iseendaga. Ta märkab kiiresti, mida teised vajavad ja ootavad, kuid ei pruugi enam teada, mida vajab tema ise. Tema valikuid hakkavad juhtima soov mitte valmistada pettumust, vältida konflikti, olla tubli või sobituda. Hiljem võivad oma vajaduste väljendamine ja piiride seadmine tekitada süütunnet või hirmu teiste reaktsiooni ees. 

Kui eneseväärtus sõltub teiste heakskiidust

Sellisel juhul võib eneseväärtus jääda sõltuma teiste tunnustusest. Inimene tunneb end hästi siis, kui ta on vajalik, edukas või teiste poolt heaks kiidetud. See võib anda ajutist enesekindlust, kuid ei loo püsivat eneseusaldust. Eneseaustus kasvab sellest, kuidas me ennast igapäevaselt kohtleme. Kas kuulan ennast? Kas võtan oma piire ja vajadusi tõsiselt? Kas julgen teha valikuid, mis on mulle olulised, ka siis, kui need ei vasta täielikult teiste ootustele?

Kuidas saab individuaalteraapia toetada enesekindlust ja eluga rahulolu?

Individuaalteraapias on võimalik uurida, kuidas on suhe iseendaga kujunenud ning milliste rollide kaudu oled õppinud oma väärtust kogema. Samuti saab taastada kontakti oma tunnete, vajaduste ja väärtustega ning õppida tegema valikuid, milles säilib ühendus nii teiste kui ka iseendaga. Sisemine rahu ja enesekindlus ei pruugi seega kasvada sellest, et püüame ennast paremaks muuta. Need võivad kujuneda hoopis siis, kui õpime ennast paremini tundmaja  elame järjest enam kooskõlas sellega, mis on meile päriselt oluline.

Võtan Tartus vastu kliente ka individuaalteraapias. Minu töö lähtub süsteemsest pereteraapiast, mis aitab mõista inimese raskusi tema suhete, päritolupere, elukogemuste ja kujunenud toimetulekumustrite kontekstis. Individuaalteraapia Tartus toetab parema kontakti loomist iseendaga, oma vajaduste ja väärtuste mõistmist ning enesekindlust ja eluga rahulolu toetavate muutuste tegemist.

Loe lisaks individuaalteraapia kohta siit 
Broneeri aeg individuaalteraapiasse siit