Üksildus paarisuhtes – miks ma tunnen end suhtes üksikuna?
Üks levinud arusaam on see, et üksildus tähendab üksinda olemist. Aina enam kogevad aga inimesed seda, et üksildus ja üksi olemine ei pea käima alati koos. Üksildust võib tunda ka suhtes olles. Ja just suhtes olles võibki üksilduse kogemine olla kõige valusam. Ka teraapias kirjeldavad mõnikord inimesed oma kogemust nii: me elame koos, kasvatame koos lapsi ning räägime igapäevastest asjadest, kuid tegelikult me ei tea teineteisest enam midagi. Me ei koge, et partner päriselt näeks või kuuleks. See teeb haiget, sest kunagi oli ju kõik teisiti…
Mis on üksildus paarisuhtes?
Üksildus ei ole vaid füüsilise läheduse puudumine. See on ka emotsionaalse ühenduse puudumine. See on tunne, et mind ei mõisteta, minu tunded ei jõua partnerini ning sellisel juhul võib kaduda julgus ja huvi enda kogemusi jagada. Lõpuks on kaks inimest, kes elavad kõrvuti, aga mitte koos.
Üksildus paarisuhtes võib avalduda väga erineval moel. Mõnikord on see tunne, et partner ei tunne enam huvi selle vastu, mis minu elus toimub. Teinekord võib tunduda, et olulistest asjadest ei ole võimalik rääkida, sest ei olda kindel, kas teine mõistab või võtab kuulda. Vahel ei puudu suhtest vestlused ega koos veedetud aeg, kuid puudub kogemus, et ollakse teineteise jaoks päriselt olemas.
Kuidas üksildus suhted tekib?
Elu toob kaasa muutusi ja nii on ka perekonna elus erinevad faasid. Mõnel juhul lisandub perekonnaga inimesi. Näiteks sünnivad lapsed või on vaja hakata hoolitsema vanemate eest. Mõlemal juhul kasvab hoolduskoormus ja logistika ning tõenäoliselt ka väsimus. Teisel juhul võib olla hoopis töö ja hobid selleks, mis võtab suure osa ajast. Juhul, kui partnereid jäävad ühendama vaid logistika ja igapäevase elu juhtimine, saavad neist projektijuhid, kes ajavad oma asja, mitte kaaslased.
Sageli ei teki üksildus üleöö. See kujuneb tasapisi läbi väikeste hetkede, mil midagi olulist jääb jagamata, mõni pettumus välja ütlemata või mõni vajadus märkamata. Aja jooksul võivad partnerid hakata üha enam hoidma oma mõtteid, tundeid ja muresid iseendale. Mida vähem jagatakse oma sisemaailma, seda keerulisemaks võib muutuda ka emotsionaalse läheduse hoidmine.
Mõnikord ei teki üksildus mitte hoolimatusest, vaid hoopis suurest hoolimisest.
Kui mõtleme üksildusele paarisuhtes, siis seostame seda sageli eemaldumise, tülide või hoolimatusega. Ometi võib üksildus vahel saada alguse hoopis suurest hoolimisest. Soovides partnerit hoida, mitte talle haiget teha või vältida konflikte, jätame mõnikord ütlemata selle, mis meile tegelikult oluline on. Me ei räägi oma pettumusest, vajadustest või hirmudest, sest kardame partnerit kurvastada, pahandada või koormata. Esialgu võib see tunduda armastava ja hooliva valikuna. Kuid aja jooksul võib nende teemade hulk, millest ei räägita, kasvada nii suureks, et partnerid ei jaga enam omavahel oma sisemaailma samal viisil nagu varem. Paradoksaalsel kombel võib soov hoida ühendust viia emotsionaalse kauguseni.
Korduvad suhtemustrid
Probleem ei ole tavaliselt ühes või teises inimeses. Küsimus on korduvates suhtemustrites. Näiteks võib üks partner otsida mingil ajahetkel lähedust, soovides rohkem rääkida, koos aega veeta või oma tundeid jagada, samal ajal kui teine tõmbub eemale. Eemaldumise taga ei pruugi olla hoolimatus või vähene armastus, vaid hoopis vajadus pingeid vältida, mõtteid koguda või keeruliste tunnetega toime tulla. Mida rohkem üks partner püüab ühendust taastada, seda suuremat survet võib teine kogeda ning seda enam eemalduda. Nii satuvad partnerid nõiaringi, kus mõlemad püüavad tegelikult suhet hoida, kuid nende viisid selleks on erinevad. Üks tunneb end tõrjutuna ja üksikuna, teine aga valesti mõistetuna või ebapiisavana. Aja jooksul võib emotsionaalne kaugus kasvada ning mõlemad partnerid kogevad üksildust, kuigi igatsevad tegelikult sama asja – lähedust ja ühendust.
Millised märgid viitavad üksildusele paarisuhtes?
- Vestlused puudutavad vaid logistikat ja igapäevase elu korraldamist
- Partner ei kuule enam nende hulka, kellega oma muresid või rõõme jagada
- Tülide asemel on tekkinud ükskõiksus
- Nii füüsiline, kui ka emotsionaalne lähedus on vähenenud
- Tuntakse end rohkem toakaaslaste või tuttavatena, kui partneritena
Mida teha, kui tunned end suhtes üksikuna?
- Sõnasta oma kogemus ilma süüdistuseta
- Räägi enda tunnetest ja vajadustest, mitte partneri käitumisest
- Võta teadlikult aega ühenduseks
- Märka, kuidas teie mõlema reaktsioonid mõjutavad omavahelist ühendust.
- Vajadusel otsi paariteraapiast tuge.
Üksildus paarisuhtes ei tähenda tingimata suhte lõppu. Sageli on see märk sellest, et suhe vajab rohkem emotsionaalset ühendust, tähelepanu ja turvalist ruumi, kus teineteist uuesti kohata. Kui üksildusest saab rääkida, võib sellest saada ka tee suurema läheduse poole. Lähedus saab tekkida siis, kui julgetakse näidata iseennast, ilma et päästetakse seejuures partnerit ebamugavate tunnete eest.
Kui soovite neid teemasid turvalises keskkonnas koos uurida, pakun paariteraapiat Tartus. Paariteraapias vaatame koos, millised suhtemustrid hoiavad teid teineteisest eemal ja kuidas luua rohkem emotsionaalset ühendust ning mõistmist.
Paariteraapia kohta loe edasi siit
Lahkumineku kohta loe edasi siit
Minu kohta loe edasi siit
Teraapiasse broneeri aeg siin