Paarisuhte areng: miks paarisuhe aja jooksul muutub?

"Me ei ole enam need inimesed, kes suhte alguses olime."

Seda lauset kuulen paariteraapias üsna sageli. Mõnikord lisandub sellele mõte, et partner on justkui muutunud või et suhe ei ole enam endine. Tekib küsimus, kas armastus on kadunud või on suhtes midagi valesti. Tegelikult on muutumine paarisuhte loomulik osa. Nii nagu arenevad inimesed, arenevad ka suhted. Koos muutub elu, muutuvad rollid, vajadused, ootused ja viisid, kuidas üksteisega suhestume.

Sageli ei ole kõige olulisem küsimus see, kuidas saada suhe tagasi selliseks, nagu see kunagi oli. Palju olulisem on mõista, mis meie suhtes praegu toimub ja milliseid muutusi see eluetapp meilt ootab. Kui mõistame, mis meie suhtes parajasti toimub, ei pea me muutusi enam tingimata nägema märgina, et suhe on katki. See on hoopis loomulik osa suhte arengust ning võimalus õppida hoidma korraga nii iseennast kui ka oma suhet.    

Kui sünnib „meie“

Iga paarisuhe algab kahe eraldi inimese kohtumisest. Koos sünnib midagi uut - meie. Suhte alguses kogeme sageli tugevat lähedust, külgetõmmet ja ühendust. Soovime olla koos, jagada oma aega ja maailma ning tunneme, et oleme leidnud inimese, kes meid päriselt mõistab. Erinevused ei torka veel silma. Märkame eelkõige seda, mis meid ühendab, ning partneri omadused tunduvad pigem võluvad kui häirivad. Seda etappi nimetatakse sageli armumise või romantilise armastuse faasiks. Kuigi võib tunduda, et oleme lõpuks leidnud "selle õige", ei ole selle etapi eesmärk jääda kestma kogu eluks.

Armumise oluline ülesanne on hoopis luua turvatunne, kiindumus ja usaldus. See aitab kahel võõral inimesel kujuneda paariks ning annab suhtele tugeva emotsionaalse vundamendi, millele saab hiljem toetuda ka keerulisematel aegadel. See on ilus ja vajalik etapp. Ühel hetkel hakkavad aga nähtavale tulema ka need partneri küljed, mis armumise ajal jäid tahaplaanile. Ja see ei tähenda, et armastus oleks läbi saanud või inimene on muutunud. Sageli tähendab see hoopis seda, et suhe on valmis astuma järgmisse arengufaasi.  

Kui „mina“ hakkab jälle nähtavaks tulema

Ühel hetkel hakkab armumise faas loomulikult taanduma. Koos sellega hakkavad rohkem nähtavale tulema ka kaks eraldi inimest - nende harjumused, vajadused, väärtused, soovid ja erinevused. See, mis suhte alguses tundus võluv, võib nüüd hakata hoopis häirima. Tagasihoidlik partner võib tunduda arg või otsustusvõimetu. Spontaanne partner võib näida vastutustundetu. Rahulik partner võib tunduda ükskõikne. Hooliv partner võib mõjuda kontrollivana. Partner ei ole tingimata muutunud, vaid hakkame lihtsalt nägema tema neid külgi, mis armumise ajal jäid tahaplaanile.

Koos sellega aktiveeruvad ka meie enda haavatavad kohad. Me ei reageeri enam ainult partneri käitumisele, vaid ka sellele, mida see meis esile kutsub. Pettumus, frustratsioon, viha või hirm võivad panna meid kahtlema nii suhtes kui ka partneris. Mõnikord tekib isegi küsimus: „Kas ma valisin üldse õige inimese?” Sageli ei jää me kinni mitte ühte konkreetsesse probleemi, vaid korduvasse suhtemustrisse. Mida rohkem üks partner püüab lähedust taastada, seda rohkem võib teine eemalduda. Mida rohkem üks kritiseerib või nõuab, seda rohkem teine end kaitseb või sulgub. Nii hakkab kujunema negatiivne tsükkel, mis hoiab konflikti alal, isegi siis, kui mõlema tegelik soov on tunda end suhtes jälle turvaliselt ja lähedasena. See on sageli see hetk, mida kirjeldatakse võimuvõitluse faasina.

Kuigi see võib olla üks suhte keerulisemaid etappe, loob see võimaluse palju sügavamaks kohtumiseks – mitte enam idealiseeritud partneri, vaid päris inimesega. Just selles etapis tekib võimalus liikuda suhtes edasi. Paraku püüavad paljud paarid selles faasis taastada varasemat tasakaalu kahel viisil. Ühed hakkavad oma erinevusi varjama. Nad kohanevad, jätavad oma vajadused ütlemata ja väldivad konflikte, et rahu säilitada. Teised jõuavad üha uuesti samadesse tülidesse. Nad loodavad, et kui partner lõpuks mõistaks või muutuks, oleks kõik jälle hästi. Kuigi need viisid on erinevad, on nende eesmärk sageli sama – jõuda tagasi suhte alguse lähedusse ja üksmeelde.

Tegelik areng algab aga siis, kui julgeme jääda suhtes nähtavaks ka oma erinevuste, vajaduste ja piiridega. Just seal hakkab kujunema küpsem viis olla korraga nii mina kui ka meie. Paarisuhte areng ei seisne selles, et erinevused kaovad. See seisneb selles, et õpitakse hoidma lähedust ka erinevuste keskel. Armumine toob inimesed kokku. Teadlik suhe hakkab kujunema alles siis, kui tekivad erinevused ja partnerid otsustavad nendega koos toime tulla, mitte nende eest põgeneda.

Teadlik suhe ei sünni iseenesest

Pärast võimuvõitluse faasi jõuavad mõned paarid järeldusele, et nad ei sobi kokku ning lõpetavad paarisuhte, et kogeda uue partneriga taas armumise faasi, lootuses, et seekord jääb see püsima. Teised püüavad iga hinna eest taastada suhte alguse lähedust, kohandades ennast või püüdes partnerit muuta. On ka kolmas võimalus. Selle asemel, et küsida "Kuidas saada tagasi see, mis meil kunagi oli?", hakatakse küsima:

• Mis meie vahel praegu toimub?
• Mida mina sellesse suhtesse toon?
• Milliseid mustreid me koos loome?
• Kuidas saan mina panustada sellesse, et meie suhe oleks turvalisem?

See on hetk, kus suhe muutub teadlikumaks. Hea paarisuhe ei püsi koos iseenesest. Suhe vajab tähelepanu, uudishimu, vastutuse võtmist ja valmisolekut õppida nii iseennast kui ka partnerit üha uuesti tundma. Mitte sellepärast, et suhtes oleks midagi valesti, vaid sellepärast, et inimesed ja elu muutuvad.  Küpses suhtes ei eeldata enam, et partner mõtleb, tunneb või soovib samu asju. Selle asemel tekib uudishimu. "Räägi mulle, kuidas sina seda koged“ või "Aita mul mõista, mis sinu jaoks praegu oluline on." Partner ei ole enam probleem, mida lahendada. Partner on inimene, keda on võimalik üha uuesti avastada.

 

Paarisuhte areng ei ole sirgjooneline protsess. Elu jooksul võib ette tulla mitmeid hetki, kus tundub, et suhe on ummikusse jõudnud või et partner on muutunud. Sageli ei ole need märgid sellest, et suhe oleks läbi kukkunud. Need võivad olla märgid sellest, et suhe on jõudnud järgmisse arengufaasi ning vajab uut arusaamist, uusi kokkuleppeid ja teadlikumat viisi koos edasi liikumiseks. 

Kui oleme ise keset korduvaid konflikte või eemaldumist, on sageli väga keeruline märgata neid mustreid, mis meie suhet alal hoiavad. Mitte sellepärast, et me ei hooliks või ei pingutaks piisavalt, vaid seetõttu, et süsteemi seest on süsteemi ennast raske näha. Just siin võib paariteraapia pakkuda kõrvalist pilku, mis aitab mõista, mis teie suhtes praegu toimub, millises arengufaasis te olete ning kuidas liikuda edasi nii, et alles jäävad nii mina kui ka meie.

Olen Grete Kalling paari- ja pereterapeut Tartus. Pakun paariteraapiat paaridele, kes soovivad paremini mõista oma suhte dünaamikat, katkestada korduvaid suhtemustreid ning luua turvalisemat, lähedasemat ja teadlikumat paarisuhet.  Loe rohkem paariteraapia kohta või võta minuga ühendust, kui soovid uurida, kuidas paariteraapia võiks teie suhet toetada.

 

 Uuri lisaks, millal on aeg pöörduda paariteraapiasse. 
Loe lisaks, miks kipuvad konfliktid suhtes korduma. 
Kui need teemad sind kõnetasid, siis tasub teada, kuidas tuua lähedust suhtesse.