Mis on pereteraapia ja millal võiks sellest abi olla?

Pereteraapiasse pöördumiseks ei ole vaja, et perekonnas või paarisuhtes oleks suur kriis. Sageli jõutakse teraapiasse siis, kui samad konfliktid hakkavad aina korduma või omavaheline suhtlemine muutub raskes. Pinged kuhjuvad ja seni töötanud lahendused enam ei aita.

Mis on pereteraapia?

Pereteraapia ei keskendu ainult ühe inimese murele, vaid aitab mõista, kuidas pereliikmed üksteist mõjutavad ning millised suhtemustrid raskusi alal hoiavad. Pereteraapia lähtub arusaamast, et inimesed elavad suhetes ja suhted mõjutavad meid kõiki. Seetõttu ei otsi pereteraapia vastust küsimusele "kes on süüdi?" ,vaid püüab mõista, kuidas probleem on seotud pere või paari omavaheliste suhete ja suhtlemismustritega. Fookus on sellel, kuidas probleem on kujunenud, kuidas see suhteid mõjutab ja mis aitaks luua soovitud muutust.

Millal võiks pereteraapiast abi olla?

Pereteraapiasse ei pea tulema alles siis, kui olukord on kriitiline. Sageli on muutusi lihtsam luua siis, kui raskused on alles kujunemas. Kui pinged, konfliktid või mured on kestnud aastaid, vajab ka nende mõistmine ja muutmine enamasti rohkem aega kui mõned üksikud kohtumised.

Eriti sageli jõutakse pereteraapiasse vanemlusega seotud küsimuste tõttu – kui lapse käitumine teeb muret, suhted teismelisega on pingelised või vanemad tunnevad, et nad on kasvatusküsimustes ummikusse jõudnud. Süsteemsest vaatenurgast ei ole lapse käitumine aga kunagi ainult lapse teema. Laps elab suhetes ning tema käitumist mõjutavad nii peres toimuvad suhted, muutused kui ka pinged.

Pereteraapia pakub võimalust märgata ka pere tugevusi ning leida uusi viise üksteise mõistmiseks ja toetamiseks. Sageli algab muutus hetkest, mil pere ei keskendu enam küsimusele „Mis on valesti?", vaid hakkab uurima „Mis meie vahel toimub ja mida me vajame?".

Abi otsimine ei ole märk läbikukkumisest, vaid julgusest peatuda ja otsida uusi võimalusi. Sageli on see esimene samm muutuse suunas.

Kuidas pereteraapia kohtumine välja näeb?

Sageli arvatakse, et pereteraapias selgitatakse välja, kelle käitumine on probleem. Tegelikult huvitab pereterapeuti rohkem see, kuidas inimesed üksteist mõjutavad ning millised suhtemustrid raskusi alal hoiavad.

Seetõttu ei keskendu kohtumised ainult ühe inimese murele või käitumisele. Terapeut võib uurida, mis tavaliselt juhtub enne konflikti tekkimist, kuidas erinevad pereliikmed olukorrale reageerivad ja mida nad ise selle juures kogevad. Sageli joonistub välja korduv muster, kus kõik osapooled püüavad olukorraga toime tulla, kuid nende reageerimisviisid hoopis hoiavad raskust alal.

Pereteraapia aitab neid mustreid märgata ja mõista. Kui inimesed hakkavad nägema mitte ainult enda, vaid ka teiste kogemusi ja reaktsioone, tekib sageli rohkem mõistmist, paindlikkust ning võimalusi midagi teisiti teha. Ehk kui pere hakkab neid vastastikuseid mõjutusi märkama, muutub võimalikuks ka muutus. Fookus liigub küsimuselt „Kes on probleem?" küsimusele „Mis meie vahel toimub?" ja „Mida me saaksime teha teisiti?".

Kas pereteraapias peab osalema kogu pere?

Mõnikord osaleb kohtumisel kogu pere, mõnikord ainult vanemad, paar või üks pereliige. See sõltub nii teraapia eesmärgist kui ka konkreetsest olukorrast. Süsteemse pereteraapia vaates võib ka ühe inimese muutus mõjutada kogu peresüsteemi ning tuua kaasa muutusi suhetes ja igapäevases suhtlemises.

Samas on terapeudi jaoks sageli väga väärtuslik kohtuda vähemalt mõnel korral kogu perega. Kui pereliikmed on koos samas ruumis, on võimalik vahetult märgata nende omavahelist suhtlemist, rolle, lähedust, distantseerumist, koostööd ja viise, kuidas nad üksteisele reageerivad. Selliseid suhtlemismustreid ei ole alati lihtne kirjeldada, kuid koos olles muutuvad need sageli nähtavamaks nii terapeudile kui ka pereliikmetele endile.

See ei tähenda, et kõik pereliikmed peaksid osalema igal kohtumisel. Teraapia käigus võidakse kohtuda erinevates koosseisudes sõltuvalt sellest, millised teemad parasjagu tähelepanu vajavad ning mis toetab kõige paremini pere eesmärkide saavutamist.

Mida pereteraapia kohtumistel tehakse? 

•  Räägitakse sellest, mis murega tullakse – oluline on, et võimalusel saaks sõna iga pereliige, sest sama olukorda võidakse kogeda ja mõista väga erinevalt.
• Uuritakse erinevaid vaatenurki – tähelepanu pööratakse nii pereliikmete olemasolevatele vaadetele kui ka uutele võimalikele tähendustele ja seostele, mida terapeut aitab märgata
• Märgatakse suhtlemismustreid – esialgu aitab korduvaid suhtlemis- ja käitumismustreid märgata terapeut, kuid aja jooksul õpivad neid märkama ka pereliikmed ise.
• Otsitakse pere tugevusi ja ressursse – need on igas peres olemas, vahest lihtsalt on neid raske näha.
• Katsetatakse uusi viise keeruliste olukordadega toime tulemiseks – teraapiaruum pakub turvalist võimalust proovida uusi suhtlemis- ja tegutsemisviise ning märgata, millised muutused aitavad luua rohkem mõistmist ja koostööd.

Mida pereteraapias ei tehta? 

• Ei otsita süüdlast – pereteraapia keskendub suhetele ja vastastikustele mõjudele, mitte ühe inimese süü või vastutuse väljaselgitamisele.
• Ei anta valmis retsepte – iga pere on erinev. Terapeut aitab leida lahendusi, mis sobivad just sellele perele, mitte ei paku universaalseid nõuandeid.
• Ei sunnita kedagi rääkima – iga inimene saab jagada just seda ja nii palju, kui ta end selleks valmis tunneb.
• Ei otsustata, kes eksib - terapeudi ülesanne ei ole valida poolt, vaid aidata mõista erinevaid vaatenurki ja luua rohkem mõistmist.

Pereteraapia pakub võimalust võtta aeg maha ja vaadata koos, mis peres või suhtes toimub. Sageli ei sünni muutus mitte sellest, et leitakse süüdlane või saadakse valmis lahendus, vaid sellest, et hakatakse paremini mõistma iseennast, üksteist ja neid mustreid, mis suhteid mõjutavad. Mõnikord piisab juba sellest, kui keeruliste teemade üle saab rääkida turvalises ja toetavas keskkonnas, et leida uusi võimalusi edasi liikumiseks.

Abi otsimine ei tähenda, et perega oleks midagi valesti. Vastupidi – see võib olla märk soovist hoolida oma suhetest, mõista üksteist paremini ning leida uusi viise koos edasi liikumiseks.

Olen süsteemse pereteraapia väljaõppes pereterapeut ning töötan perede, paaride ja lapsevanematega Tartus ning veebis.

Pereterapeut Grete Kalling

Loe miks laps ei kuula lisaks siit
Loe teismelisega suhtlemise kohta siit
Loe lahkumineku kohta lisaks siit
Loe pereteraapia kohta lisaks siit
Loe ka paariteraapia kohta siit
Broneeri endale aeg siin