Peresuhted ja lapse vaimne tervis – kuidas suhted last mõjutavad?

Inimese vaimse tervise seisukord mõjutab seda, kas ja kuidas ta suhtleb teistega, väljendab oma tundeid ning kuidas ta üldse stressi ja tunnetega toime tuleb. Milline on tema võime töötada või õppida ning pingutada ja kas ta on iseseisev ja funktsioneerib igapäevaselt edukalt või mitte. Nii on see ka lastega – laste vaimne tervis mõjutab nende igapäevast funktsioneerimist nii kodus, kui ka koolis või lasteaias, nii omavahelistes suhetes, kui ka igapäevastes (õppe)tegevustes.

Laste ja ka täiskasvanute vaimset tervist mõjutavaid tegureid on palju, pereterapeudina keskendun mina perekonnale ja peresuhetele. Kas ja kuidas mõjutavad peresuhted lapse vaimset tervist ja seeläbi funktsioneerimist ?

Perekond on süsteem – kõigil on oma roll ja osa perekonna toimimisel ning pereliikmed on omavahel vastastikku sõltuvad. Nii tekivad perekonnas erinevad interaktsioonid ja tihtilugu korduvad suhtemustrid, mis mõjutavad muuhulgas ka laste arengut ja kujunemist. Kas tunneme end hästi olles koos oma pereliikmetega või on meil koos olla ebamugav ja keeruline? Kui tunneme, et peresuhted on lähedased ja toetavad, siis saame igapäevaselt edukalt toimida. Kui tunneme, et suhted on keerukad siis võib see mõjutada nii meie vaimset, kui ka füüsilist tervist.

Kui vaadata peresuhteid lapse vaatenurgast, siis ei tasu piirduda vaid laps – vanem suhtega. Sama olulised on ka vanemate omavahelised suhted ja suhted teiste pereliikmete vahel. Lapse ja vanema suhet  toetavad üksteisest lugupidamine ja koostöö. Sama kehtib ka vanemate omavaheliste suhete kohta. Laps saab olla laps ja kasvada turvalises keskkonnas, kui vanemad on vanemad - vastutavad ja teevad koostööd. Räägivad teineteisest austavalt ja hoolivalt. Kuidas seda aga saavutada?

Vanemate omavaheliste suhete kvaliteet mõjutab last. Stabiilne kodune õhkkond aitab lastel probleemidega toime tulla ka väljaspool kodu nt lasteaias või koolis. Kui aga laps muretseb oma vanemate suhete või turvalisuse pärast, siis pole tal aega väljaspool kodu uusi asju õppida, suhteid luua ja maailma uudistada. Just läbi vanematevaheliste suhete on võimalik luua lastele tervislik kasvukeskkond. See tähendab, et laste kasvatamisel jagatakse vastutust ja tehakse koostööd ning eesmärgid, ootused ja väärtused on läbi räägitud. Ka vanemad on erinevad inimesed ja ei pea jagama alati sama vaadet, küll aga on vanemlik vastutus jõuda kokkulepeteni, kuidas toimida. Selleks, et laps saaks tulla toime elu väljakutsetega on lastel vaja armastust, suhtlemist ja kuuluvustunnet. Seda saab pakkuda igale lapsele perekond - tema ema ja isa.

Mõnikord läheb aga nii, et vanemad ei ole koos, vanemad on läinud lahku. Olgugi, et paarisuhe on purunenud, vanemlik suhe jääb. Laps vajab oma ellu nii ema, kui ka isa. Mõnel juhul läheb laste ühine kasvatamine peale lahku minemist kergemini, teisel juhul võib see tunduda võimatu. Oluline on võtta aeg ja mõelda, mis on kasulik lapsele. Tõsi, see, mis on kasulik lapsele võib olla keeruline vanemale. Kuid oma valu kõrval ei tohi ära unustada last ja tema vajadusi. Ei ole vahet, kes kellega ja kuidas elab – olulised on suhted. Võimalusel mõlema vanemaga.

Mida siis silmas pidada lapse ja vanema vahelise suhte juures? Lapse ja vanema suhe on peen tasakaalu mäng kahe pooluse vahel. Ühelt poolt vajab laps piire ja reegleid, ta peab õppima oma tegude eest vastutama ja seetõttu võib olla vaja rakendada erinevaid tagajärgi, kui lapse käitumine ei ole olnud sobiv. Teisest küljest vajab laps vanema toetust ja tähelepanu, empaatiat ja mõistmist. See on nagu paat: kui vanemad panustavad vaid reeglitele ja piiridele ning jälgivad, et iga eksimus saaks tagajärje, siis läheb paat kreeni ja hakkab uppuma. Ja kui vanem on toetav ja hooliv, empaatiline ning leiab igale lapse eksimusele vabanduse, siis on paat teistpidi kreenis. See on imeline kunst hoida tasakaalu kahe poole vahel. Mõnikord on vajadus liikuda enam ühele poolele ja siis teisele, kuid nagu elus ikka – tasakaal viib edasi. Oluline on meeles pidada, et esmalt tuleb luua suhe ja alles siis saab hakata tegelema piiride ja reeglitega. Kõigepealt saab vanem lapsele pakkuda ja siis saab ta hakata nõudma.

Selleks, et seda tasakaalu oleks lihtsam hoida on vaja teadmisi. Mida sa teed, laps keeldub riietumast, aga lasteaeda oleks pidanud hakkama juba jupp aega tagasi minema või kui laps on agressiivne teiste vastu? Kui teismeline tuleb koju 3 tundi hiljem ja ei näe seal probleemi? Küsimusi, kuidas peaks reageerima erinevates olukordades, on palju ja ka vastuseid on palju ja erinevaid. Tulemuseni võib jõuda erinevatel viisidel, aga ühed teed kahjustavad lapse vaimset tervist ja suhteid tunduvalt rohkem kui teised. Siin tuleb appi vanemaharidus. Teadmised lapse arenguvajadustest, (aju)arengust ja erinevatest kasvatuspõhimõtetest ning mõjudest. Pereterapeudina olen kindel, et üldjuhul tahavad vanemad oma lapsele head, kuid teadmistest ja oskustest, kuidas seda teha, võib jääda puudu. Sellisel juhul võetakse kasutusele ebatõhusad võtted.

Läbi nõustamiste, koolituste, raamatute lugemise, vestlusringide, on võimalik lapsevanematel saada uusi teadmisi ja oskusi lapse arengu toetamiseks. Toetamiseks nii, et lähedased suhted säiliksid. On ju vanem vastutajaks lapse ja vanemas suhte eest, kuigi ka lapsel on suhtele oma mõju. Vanemaharidus ja vanemlike oskuste kasutamine ei aita mitte konkreetset olukorda “siin ja praegu” lahendada, vaid mõjutab üldiselt lapse sotsiaal-emotsionaalset arengut, koolivalmidust ja hariduse omandamist ning riskikäitumise esinemise sagedust. Lisaks lapsele on ka vanematel vähem stressi ja parem vaimne tervis ning esineb vähem laste hooletusse jätmist. Seega on võitjad kõik pereliikmed. Targaks lapsevanemaks ei sünnita, vaid õpitakse!

Lähedased ja toetavad suhted on midagi, millesse tuleb investeerida järjepidevalt. See ei ole ühekordne tegu. Meil on võimalik teha see valik iga tund, iga päev ja iga nädal. Kui tunned, et seni ei ole olnud aega, teadmiseid ja oskusi, siis saad olukorda muuta. 

Pereteraapia kohta loe edasi siit.

Perenõustaja Grete Kalling